Talvepuhkus algas sügisjooksuga. Sõitsin Tallinna laupäeva hommikul vara - 6.45 väljuva rongiga. Tahtsin küll juba reede õhtusega minna, kuid - läks kiireks peale tööd oma asjade sättimisega, ja hommikul sai ju tasuta sõita. Sattusin rongis oma Tartu töökaaslastega lähestikku istuma ja mõnus meeleolu oli - arvan, et pooled reisijad või veel rohkemgi sõitsid just sügisjooksule! Rong oli täiesti täis - meie vagunis ei olnud ühtegi vaba kohta.
Balti jaamas olid vastas kolm kahekorruselist bussi, mis täitusid kiiresti ja sõitsid stardipaika Rocca-Al Mares.
Mina aga sõitsin trolliga Lillesse ja jõudsin seal veel süüa, enne kui Katr. ja Kar. mind sealt peale võtsid. Otsisime tükk aega Saku Suurhalli lähistel parkimiskohta ja lõpuks ikka leidsime ka mingi parkimisplatsi tagumises nurgas. Ilm oli üllatavalt mõnus - põhiliselt pilves, aga soe ja päike kõrvetas vaid vahete-vahel. Vihma ei sadanud. Leppisime alguses kokku, et me kõnnime raja läbi. Kuid jäin jutustama ja kõndima koos Dag. ja tema tuttava Margitiga, kes, nagu selgus, oli haige, ja nii siis kõndisime rahulikult, samal ajal kui Kar. ja Katr. tegid kiirkõndi. Vahepeal sörkisid mööda ka Tr. ja Pir. Peale teist joogipunkti, kui mulle meenus, et meil ei ole ju eriti aega, sest Virveküla ootab, lisasin tempot ja hakkasin jooksma, et Kar.`it-Katr.i kätte saada. Umbes kilomeeter enne lõppu see mul õnnestuski. Aga millise vaevaga!
Minu aeg oli 1.31.56 /vist umbes selline/
Al. võtsime auto peale Kristiinest ja sõitsime Virvekülla. Juba tee peal saime vihma ja Majakivi matka alustades pidime keebid selga panema, kuid ainult vähekeseks ajaks. Katr. oli seal esmakordselt ja teatas, et tema üles ei roni, jalad valusad! Peale lootusetult hilinenud venitusharjutusi oli ta siiski nõus kivi otsa ronima. Kivi on ju majakõrgune, kes veel ei tea!
Tegime ka külale tiiru peale ja Katr. käis liivarannas vees oma tulitavaid varbaid leotamas. Vesi oli minu meelest väga külm, aga üks külanaine solgutas põlvini merevees oma pesusid - kanged naised need eesti naised!
Uuetoal panime grilli üles ja käisime järjest kõik taadi köetud saunas. Õhtu lõppes toas kohvi ja memme küpsetatud pannkookidega. Pool üksteist külalised lahkusid, kiites taevani minu fantastilisi vanemaid. Nad on seda tõepoolest!
1 kommentaar:
Virveküla ja tore pererahvas, mis siin ikka rohkem rääkida. Kahju jah et ööbima ei saanud jääda, siis oleks pühapäeval 3. septembril õu rahvast täis olnud. Herilased ei oleks ära mahtunud.
Postita kommentaar