Helsingis

Möödunud reedel, 20. oktoobril, tähistasime Pa.ga oma pulma-aastapäeva niimoodi, et käisime Helsingis. Mõlemad esimest korda Soomes. Kinkekaardiga, mille sain Sügisjooksu läbimise eest. Maksime ainult nn sadamamaksu - mõlemad 100.-EEK.
Pa. kutsus meie sõbra Rokuka kaasa - ja ta saigi tulla! See oli nii kena temast. Siis ei olnud meil enam mingit muret, et kuhu minna või mida teha.
Tegime kaardi peal enam-vähem marsruudi valmis ja alustasime jalgsimatka mööda Helsingi linna. Kohe kui laevalt maha astusime - hakkas vihma sadama. Ja ---- vihma sadas terve päev mõnede üksikute vahedega. Peale selle oli külm - nii umbes 4 kraadi sooja ja ka vali tuul.
Selge see siis, et nii palju kõndida ei saanud, kui oleks tahtnud. Rohkem kiskus ikka ruumi sisse, kus sai sooja. Pa.`l ligunesid jalad läbimärjaks, meil Rokukaga olid paremad jalanõud. Vihmavarje meil ei olnud, päeva teisel poolel kasutasime vihmakeepe.
Kus me siis käisime?
Soome panga rahamuuseumis, kalju sisse ehitatud kirikus, orienteerumistarvete poes, Sibeliuse mälestussamba juures, olümpiastaadionil ja moodsa kunsti muuseumis Kiasma. Enne laevale minekut jäi veel aega veidi üle ja külastasime Stockmanni kaubamaja.
Kirikus juhtusime kuulma ühe vene kirikukoori ekspromtkontserti - tõeliselt ilus muusika, eriti nauditav oli koori allumine dirigendi igale käeliigutusele. Nad laulsid kolm laulu, kahte neist ma teadsin ja sain isegi kaasa laulda (käisin üle 10 aasta Sangaste kirikukooris laulmas).
Moodsa kunsti muuseumisse saab reede õhtuti peale kella 17 tasuta sisse ja valisime selle võimaluse oma õhtuse aja veetmiseks. Ma ei ole Tallinnas Kumus veel käinud, kuid vähemalt arhitektuuriliselt tundus tegemist olevat nn väikese Kumuga - sarnaste kaldteede tõttu sisekujunduses. Seal oli palju huvitavat vaadata - olime seal üle 2 tunni ja uurisime kõik saalid ja nurgatagused läbi. Seal sai filmielamuse, kolmemõõtmelist pilti vaadata, kiikuda, fotonäitust nautida, alasti inimkehasid imetleda - ei saanudki hästi aru, kas seina taga olid päris inimesed või tuli see filmilindilt. Ja muidugi oli seal ka harilikke kunstiteoseid eksponeeritud - maale, akvarelle ja graafikat. Lisaks veel igasugu ruumilised väljapanekud.
Väga-väga meeldiv oli!
Kogu see reis - kuigi - ärge unustage, et päev oli vihmane ja vastik ja külm.
Aga tänaseks tundub, et lõppes vähemalt minu jaoks hästi ja isegi nohu ei saanud. Kui Pa. ka sama puhtalt pääseb, siis on ta küll eriliselt karastatud - ta oli ju päev otsa märgade varvastega. Koju Lillesse jõudsime alles peale keskööd.