Mis on õnn

Õnn on
üle kolme nädala taas Sangastes käia,
nautida kahel päeval sooja päikselist sügisilma,
imetleda sügisvärve,
korjata oma õuelt lehise alt kausitäis seeni ja need pärast praadimist "pintlisse panna",
rassida aiahargiga kolm tundi, misjärel vanast maasikapeenrast on saanud tühi peenar tuleva aasta tillile, küüslaugule ja hernele (talveküüslauk läks juba mulda),
teisel päeval rassida veel kolm tundi, misjärel selle aasta herne- ja tillipeenrast on saanud uus maasikapeenar - peenravaibaga, nagu kaugelt käivale rohijale sobilikum.
Õnn oligi selles, et ilus ilm võimaldas seda kõike teha. Pa. võttis veel ka jorjenid üles ja lõhkus puid.
Nädalavahetus lõppes aga hirmsa pauguga - bussile minekul algas metsik äikesevihm. Ja terve tee kuni Tartuni sõitsime äikesepilve keskel, ikka nii välk ja kohe pauk. Ja ka Tartus niisiis kallas vihma, kui bussist maha pidime minema. Vihmakindel spordiülikond ja kummikingad olid need, mis seekord mu elu päästsid.