Kruusiaugul

Unine aeg

Töö juures haigutan kogu aeg ja pühin vesiseid silmi - nii uni on! Aga öösiti ei maga hästi, keerutan voodis ja pool ööd olen üleval ......
Eile oli meil koolitus ning koolitaja mainis vahepeal, et tal on meist nii kahju - oleme väsinud nägudega. Ilmselt pole ma siis ainuke selline :)).
Ja täna juuksuris oli tõsine vaev mitte magama jääda. Nii mõnus oli seal ja rahustav muusika ja ilusad inimesed ja .... kõik oli hästi, ainult ärkvelolemine oli hirmus raske.
Selle peale - et end üles äratada - läksin hoopis Aurasse ujuma. Üle pika aja.
Varemalt läksin alati just peale kella 20 -t, sest siis olid spinningu ja vesiaeroobika trennid läbi ning lahedam ujuda. Kuid nüüd, kui peale kella kaheksat õhtul pilet odavam on, pole sel enam mõtet.
Täna läksin kuue paiku ja kell kaheksa just väljusin. Ja nägin seda suurt hulka inimesi, kes kella kukkumist ootasid - odavama pileti pärast.

Inimese kahesugune loomus

"Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla.
Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.
Kui ma aga teen, mida ma ei ei taha, siis ma möönan, et käsk on hea.
Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head.
Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda; sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen.
Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
Nii ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.
Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes...."

Möödunud laupäeval maakodus sahtlites sorides ja E-le viltpliiatseid otsides jäi näppu väike raamatuke - Uus Testament / Laulud, lõin selle lahti (lk.280) ja lugesin --- ülaltsiteeritud teksti. Et see haakus mind viimasel ajal painavate mõtetega, siis panin siia kirja. See on Pauluse kirjast roomlastele.

Lumikellukene

meil juba õitsemas! Sama oli siin 1990.a. veebruaris.

Tolle aasta kalendri 12. jaanuari lahtris on märge - tädi Lalla saatis mulle sellesama kalendri. See oli ilus piltidega kalender - Australian Diary 1990 (saadetud Lallale Austraaliast Helgilt) - ning inspireeris mind kirjutama - iga päeva kohta on midagi kirjas, ja temperatuurid - hommikul, päeval ja õhtul. Olin siis kodune oma kolmanda pojaga ning jõudsin ilma ja elu rahulikult jälgida. Ka siis oli väga soe aasta algus ning nii see jäigi. Edaspidi kõige külmemad olid 17. veebruari hommik (-8 kraadi) ja 14. märtsi hommik (-10 kraadi).

Ja 12. veebruari lahtris on kirjas - Päeval sadas lörtsi, mis kohe sulas. Maja taga õitsevad lumikellukesed!

Aastat 2010 kavatsen blogida koos selle kalendri märkmetega - s.o. täna ja 20 aastat tagasi.

Täna aga maeti Lallakene Laatre kalmistule.

Seekord sinitihased ka!

See video on filmitud pühapäeval, 3. veebruaril, taustaks telekahääled. Vaatasime parasjagu Trikimeest, kui märkasin sinitihaseid söögimaja juures. Kähku fotokas tööle, tausta ei olnud enam aega sättida.
Tegime samal hommikul uue kõrgema topsi, et linnud teri üle ääre maha ei puistaks. Seepärast on nad kohati terade haaramisel vilumatud. Olukord on neile harjumatu.

Esmaspäeva ennelõunal suri haiglas kuu enne oma 96. sünnipäeva tädi Lalla. Tiiu oli seal ja hoidis tal kätt. Lõpuks tema palved täitusid ja ta jõudis rahumaale ---- viimased paar kuud olid tema jaoks üksnes piin, valude tõttu jalgades.

"Ma saan aru,

kui palju tähendab minevik, kuid lõppkokkuvõttes minevik on minevikus, ja sel ei tohi lubada rikkuda meie olevikku ja tulevikku."
/Ksenia Repson, Postimees, 01-02-08/