O-päevak

Pr kutsus mind eile (käisime Lõunakeskuses uisutamas) kaasa ka tänasele o-päevakule, mis toimus Tuigol. Hästi mõnus oli, superilus ilm, lühike rada (valisin 2,4 km-se) ja jalad ei saanud poriseks. Kevadeti ongi parim joosta, sest siis ei ole pikka ja lopsakat rohukatet, nõgeseid jms. Täna oli eriliselt soe ka - vaatasin just Tartu ilmateadet, isegi kella 21 ajal oli veel 13 kraadi. Ühtegi jalga seekord välja ei väänanud, nii et läks õnneks. Ühes kohas oli muinasjutuline metsaalune - ainult roheline sammal puude vahel. Oh oleks fotokas kaasas olnud!

Ratta esimene hooldus

Võtsin rahaautomaadist 475.-EEK ja läksin ratta sissesõiduhooldusele (garantiitalongi järgi ostsime selle ratta kaks aastat tagasi, mitte eelmisel suvel, nagu me ise arvasime) .
Esimest korda elus. Ei olnud aimugi, kui palju see võib maksta. Jätsin ratta sinna ja tunni aja pärast öeldi valmis olevat. Kondasin siis mööda Lõunakeskuse poode, vaadates pidupluusesid (mul juuni alguses vaja) ja kui ära väsisin, siis vaatasin uisutajaid. Tund aega läks kui lennates, ja kui ma rattale järele läksin - küsiti mult - 25 krooni! Enne veel kinnitati, et tasuta esimene hooldus on ainult ühe aasta sees alates ratta ostmisest. Ooo - sinna ma lähen teinekordki! Firma - Silja Sport Lõunakeskuses.
Huvitav asi koduteel - juhtusime korraga viiekesi samas kohas raudteed ületama, s.t. 5 jalgratturit kõik tassisid oma rattaid üle. Seal on vaja 5 rööpapaarist üle tassida ja ma arvasin seni, et ainult mina teen seda üksinda, sest saja meetri kaugusel on tunnel ja osavamad ratturid läbivad ikka ju seda (mulle see ei meeldi, sest jalakäijate osa on väga kitsas, aga autodega koos ma ei julge sõita). Aga tundub, et see ratta tassimine on siis ikka normaalne tegu!
Tartus on üldse palju rattureid - linn on selline paras väike, et rattaga saab kõik asjad aetud ja jõuab kasvõi linna ühest otsast teise ja tagasi sõita.
Täna oligi siis meie kontori ees rattahoidmise maeioskagiöeldamisasi - ühesõnaga sinna külge saaks 3 ratast lukustada, kui veidi pikem rattalukk oleks. Nägin seda alles siis, kui mu ratas juba posti küljes oli, nii et täna jäi katsetamata. Ja ega ei teagi, kas ma oma ratast üldse võin sinna panna, see on siiski ju meie klientide jaoks - tulge kõik meie kontorisse, kes te olete rattaga ja vaja pangas käia!

Eile hommikul viis Mikk Taadi Tallinnas haiglasse uuringutele.

Nädalavahetus

Tänu sellele, et Pa mulle laupäeval Tartusse järele tuli, sain näha ka Tr´t-Pir´t, kes hommikul Tallinnast tulid. Pir üritab peale 4 või 5 aastat Floridat oma juuraõpingutega ühele poole saada ja käib siin kaugõppes.
Peale lõunasööki uhasime Pa´ga Sangastesse, seal sõime uuesti - ikka praetud pelmeene, meie viimase aja lemmikuid - ja põõnutasime õhtuni. Enne Õnne 13-t jõudsime veel poolteist tundi õues mutimullahunnikuid laiali ajada. Märkasin üht huvitavat asja - kahekesi saab poole kiiremini! Saimegi võrkpalliplatsiga ühele poole! See on alt nii ära uuristatud, et peaks tellima teerulli teenust, et muld kinni tampida.
Täna oli kasvuhoone kordategemise päev. See vajus möödunud talvel lössi lume all - metallist kaared paindusid maha. See on see Anttila kasvuhoone, millel kile peaks alati talveks pealt ära võtma. Esimesel aastal võtsime ka, aga teisel aastal jätsime peale, sest ta oli otsipidi maa sisse kaevatud ja ilmselt jäime ülesvõtmisega hiljaks - maa külmus enne ära. Siis tuli jaanuaritorm, aga sellele ta pidas vapralt vastu. Jätsime siis ka kolmandaks aastaks kile peale, kuid nüüd oli märg raske lumi see, mis saatuslikuks sai. Aga kõik kaared ja pulgad sai jälle õigesse asendisse painutada ja taguda, mina tegin väikest õmblustööd, ja õhtuks oli kasvuhoone jälle kombes! Tal on väga tugev kile, mis on päikesele ja ka külmale küll haruldaselt hästi vastu pidanud, ei ole sugugi hapramaks läinud. Rebeneb ainult õmblustest, aga see on ju parandatav!
Päeval saabusid Pr-R-Kidi ka meile appi ja värsket õhku hingama. Täna oli selle kevade ilusaim ilm, taevas ei pilveraasugi ja päikese käes väga soe. Kidi ei käinud kordagi toas magamas ja pidas vastu isegi noorte sinililletuuri metsas.
Sirelipõõsas õitsevad meil ka sinililled ja pääsukesed on tagasi! Nägin kolme vidistamas.
Õhtu lõpetas meeldiv üllatus Tartus - üks kohupiimakoogitükike oli veel alles! Oo, kui hea see oli! Aitäh, lapsed!

Kuldsõrmus

Homme on eluasemelaenu atesteerimise testi tegemine e-koolis, seepärast muudkui loen ja loen ka peale tööd igasugu tarku materjale ja pole aega muuks. Täna oli veidi lühem tööpäev ja rattaga koju sõites põrkasin Kastani tänaval kokku Tiiuga. Mõtlesime koos õhtuti ratastega sõitmas käia - kaks üksikut naisterahvast Tartu linnas.
Käisin täna ka Silmakliinikus oma silma näitamas - määrati põletikuvastased tilgad 3x päevas ja lau masseerimine kuldsõrmusega - praegu teengi seda oma abielusõrmusega. Kui kolme nädalaga ei ole punn alumise lau servast kadunud, siis lubati noa alla saata.

Jälle midagi uut

Täna hommikul jäin ajahätta tööle jala minemiseks, aga et ilm oli nii ilus, siis bussile ka ei tahtnud minna ja otsustasingi proovida rattaga tööleminekut. Esimese hooga unustasin muidugi rattaluku maha ja tulin sellele veel koju järele, õnneks mitte väga kaugelt. Mõnus on sõita! Esimene päev on veidi ebakindel tunne, aga edaspidi läheb kindlasti veelgi mõnusamaks! Kõige paremat marsruuti ma ka veel ilmselt ei tea - võimalusi on mitmeid, otseteed ei ole. Eks tulevikus katsetan erinevaid tänavaid. Praegu on mul mingi ratta üle raudtee tassimise variant, kusjuures täna segasid rongid nii minemisel kui tulemisel. Ma ei teadnudki, et nad veel sõidavad! :)))
Kui meie kontori juurde tõesti tulevad rattahoidmise konstruktsioonid ( ja täna M. ütles, et pidid tulema nii meie kui ka A. kontori juurde), siis pean seda vähemalt osaliselt enda teeneks - rääkisin selle vajadusest neljale erinevale ülemusele või asjamehele ja kui üks klient tegi hiljuti märkuse, et ratast pole kusagile hoiule panna, siis lasin tal avalduse kirjutada ja saatsin meie kontori direktorile. Ja oh imet - asi vist liigubki!
Oma senises elus olen ühiskonna heaks kaks asja korda saatnud - Lemmiku bussipeatuse ära liigutanud 2 km võrra (inimestele lähemale, vana sõjaväebaasi juurest) ja Puka-Valga hommikuse bussiliini teisele marsruudile suunanud. Selle esimese teo tegemiseks oli vaja avaldusele kümmekond allkirja koguda ja skeem joonistada, aga teise teo tegemiseks piisas ainult minu avaldusest - lubati katsetada, ja nii see buss sõidabki nüüd varahommikul läbi Sangaste ning meie kandi inimesed saavad kella 8-ks Valka tööle minna, kui tahavad.

3 vaba päeva maal

Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha.
Reedel maale jõudes oli seekord lausa vaja kasemahl jooksma panna, sest kaevuvesi oli kollakas ja lõhnas imelikult. Pumpasime kaevu veest tühjaks ja Pa jõudis vahepeal ka mesilased (1 taru) üle vaadata. Sooja oli varjus 15 kraadi. Mesilased olid OK. Lumi on õue pealt täielikult sulanud (kraavis veel on) . Ajasin mutimullahunnikuid rehaga laiali. Neid on nii palju, et seda tööd saan teha veel paar nädalavahetust. Pa lubas teha tuuleveskeid muttide peletamiseks. Midagi tuleb tõesti ette võtta! Enne õhtut jõudsime veel kuuriotsa puuriida kuuri sisse vedada. Aga siis olin küll nii väsinud, et pärast sööki kohe magama - ei ühtegi filmi.
Laupäev läks minul rohkem puhkepäevana kirja - pesu peseb õnneks masin ise ja seda isegi 2 korda järjest! Õue nöörile riputada ta kahjuks ei oska! Vahtisin hommikupoole telekast kõiki vajalikke kordussaateid, mis eelmisel nädalal nende õigel ajal vaatamata jäid, siis aga oli juba lõunasöögitegemise aeg ja nii jõudsingi õue alles pealelõunal. Aga vihmapiisad peletasid sealt üsna pea tuppa tagasi, kuigi piiskadeks nad jäidki - vihma sadama ei hakanudki, kuid pilved olid vägagi aukartustäratavad ja tuul tõusis. Pa vahetas auto naelkummid teiste vastu ja tegi veel midagi, mida ma praegu ei suuda meenutada, aga igatahes õhtul ta ütles, et sai palju tööd ära tehtud. Vastupidiselt minule.
Täna aga on Pa sünnipäev, ta saab minust jälle aasta vanemaks. Igal aastal ainult 15 päeva oleme ühevanused. Käisime hommikul koos metsas talle sünnipäevalilli - sinililli - korjamas. Muidu päev nagu ikka, vaid iga natukese aja pärast helistati Pa´le ja õnnitleti. Pealelõunal tõi ta mind ja kassi Tartusse tagasi ja läks ise kommikarbiga sulgpalli trenni Otepääle.
Kassiuudiseid ka - Kidi oli reedel päris vapralt õues - tal oli huvitav, muudkui hiilis igal pool ringi ja varitses linavästrikke. Kuid laupäeval ta ei tahtnud õues olla - vist oli kõik huvitav ära nähtud.

Plaanid muutusid

Me saame oma atesteerimise testi teha e-koolis oma kodukontoris, seega jääb tulevareedene pealinnasõit ära! (Pir, see uudis on suunatud peamiselt Sulle! S.t. reedel, 21-sel, olen täitsa olemas Tartus) Aga 28-ndal pean ikka minema, kui eelnevalt kirjaliku testi läbitud saan, sest siis on vestlusvoor.
Alates tänasest olen neljaks päevaks kassiomanik - Pr-R sõitsid Tallinnasse, aga sinna nad kassi kaasa ei võta, sest R isa on allergiline kasside suhtes. Viime Kidi homme Sangastesse maaeluga tutvuma. Ta ei olegi palju oma elus õues olnud, sest siin linnas käib ta ainult rõdu peal, aga varemalt maal olles on ilmad alati väga külmad olnud ja siis ta ei tahagi pikemalt jalutada, vaid putkab kohe varsti toa poole.

Romantika

Uisutasime eile õhtul Lõunakeskuses romantilises hämaruses, valgust andsid vaid erilised liikuvad prozektorid, mille valguses joonistusid jääle mitmesugused värvilised kujundid. Minu jaoks oli see uus elamus!
Romantika ka õhtusel jalutuskäigul töölt koju - tulin täna mööda kõrvaltänavaid, kus õhk puhtam. Imetlesin ilusaid uuemaid ja eriti küll vanemaid maju ning nautisin lindude rõõmsaid häälitsusi. Sooviksin teada linnulaulust rohkem! Meenub, et kunagi tudengipõlves käisin linnulaulu õppimas - kogunesime varahommikul Raadi kalmistule ja keegi linnutark siis seletas, mis lind laulab ja kui oli võimalik, siis nägime ka lindu. Päris tore oleks, kui praegu ka keegi sellist õpet korraldaks. Või korraldab? Ega ma ju tegelikult eriti tähelepanelikult kuulutusi Tartu Postimehes ei loe.

DISC

Saabusin DISC koolituselt Tallinnast ja tülitsesin Mar´ga, sest ta ei olnud ikkagi tuba kütnud, kuigi ma palusin tal seda teha, kui buss Tallinnast väljus, s.o. 3 tundi tagasi. Selle asemel oli ta koju jõudes kohe magama keeranud.
Aga pole ka ime, sest koolitusel sain teada, et mul on stress või depressioon. Ise ma arvasin, et see on juba möödas ( Tartusse tööle ja elama tulles oli küll alguses nii suur stress, et küsisin apteegist abi ning neelasin mingeid stress miinus ja ka palderjani tablette).

Laupäeval jäi päevik pooleli, kui ootasin kursusekaaslasi külla. Nad tulidki kella 13 ajal. Käisime uisutamas, nagu olime eelnevalt kokku leppinud, ja läksime sealt edasi Hansa Talli sööma. Ühine õhtu lõppes Liivi t. matikute maja külastamisega (aitäh sealsele töötajale, kes meile majas ringkäigu tegi!) ning jalutamisega Toomemäel ja all-linnas. Tartu on ikka võrratult ilus ja mõnus linn! Ja vanad sõbrad veel mõnusamad!
Kar ja Al ööbisid minu juures, Katr aga ämma pool.
Pühapäeval kell 12 oli kokku lepitud Tallinnasse sõit. Enne seda külastasime ka Kar´i korterit teisel pool tänavat ja siis istusime autosse. Ilm oli endiselt särav ja päikseline nagu eilegi. Viisime kõigepealt Al Keilasse ning seal ta näitas, kuhu nad endile uut maja hakkavad ehitama.
Mina lahkusin sõpradest Risti tänaval, kus Jü ja Tr ehitasid parajasti aeda. Sain siis ka kohe appi minna. Tööd jätkus õhtuni, Lev ja Pir olid ka tegijad. Kristina ja Karina muidugi ka oma väikeste rehadega vehkimas. Ilm oli küll pilves ja tibutas ka vahepeal, aga õnneks suurt sadu ei tulnud.
Tr viis mind pärast Pir´i küpsetatud kookide söömist Lillesse. Seal sain üle hulga aja end kaaluda ning oh õudust - ma olen paari nädalaga 3 kilo juurde võtnud! Seda see sünnipäevatamine siis tähendaski!
Hilja õhtul ja öösel sadas Tallinnas päris korralikult - vihm peksis vastu aknaid. Andis kohe tunda, et aknad olid eelmisel nädalal vahetatud, sest toa temperatuurile see kuidagi ei mõjunud. Mõnus kindel tunne, kui aknad läbi ei puhu!
Ja täna oli siis DISC.

Hommik

Mõnus on puhkepäeva hommikul pärast kempsuskäimist veel voodisse sooja teki alla pugeda ja mõtteid mõlgutada. Mõnikord jään veel magama, aga enamasti mitte. Täna ajas varem üles vajadus veidi tube koristada, sest siia korterisse Tartusse tulevad esimest korda mulle külla "tüdrukud" ehk kursusekaasased Tallinnast - Kar, Al ja Katr.

Poeskäik

Täna ei olnud üldse plaanis toidupoodi minna, kuid bussiga töölt koju sõites tuli meelde, et eile sai ketsup otsa ja vaatamata vihmasajule otsustasin poest ikkagi läbi minna. Arve tuli üle 160 krooni. Õhtul sööma asudes selgus aga tõsiasi, et ketsupit ma ikka ei ostnud!

Jala tööle

Mul oli juba ammu plaanis jala tööl hakata käima ja täna oli siis see ajalooline päev, kui tegin kaks otsa - tööle ja tagasi - jala (a' 35 min.). Varem on seganud kehv (külm või vihmane) ilm või hilisem ärkamine või blogide hommikune lugemine või kiired asjaajamised õhtul pärast tööd, aga täna olid kõik segajad pealt maas.
Teisipäeval käisin samuti päris palju - hommikul jala tööle, kuid bussiga õhtul linna, sest Mar nõudis uusi kitarrikeeli ja muusikariistade pood on ju lahti ainult kella 18-ni. Linnast jala koju ja siis veelkord linna Kaubamajja apteeki (hommikul oli käinud perearst ja Mar´le rohud välja kirjutanud) ja uuesti jala koju.
Kolmapäeval käisime aga Pr ja R´ga taaskord uisutamas Lõunakeskuses.
Peale sünnipäevasööke ja -kooke peabki rohkem end liigutama hakkama.

Sünnipäev

01.aprill 2006

Sünnipäev

Täna sain 50- aastaseks. Ise ka ei usu. Loodan, et keegi ei usu, sest täna on ju 1.aprill. Käisime kaheksakesi Tartus Hansa Tallis söömas - tõeliselt mõnus koht. Mar ei saanudki tulla, sest jäi eile palavikku. Tallinnast olid memme, taadi, Mik ja Pir, Tartust Pr ja R, Sangastest Pa. Ja siis mina - sünnipäevalaps. Meile anti lausa eraldi ruum - sauna eesruum, kus oli hästi mõnus suitsusaunalõhn. Sisekujundus on seal Hansa tallis retrostiilis - vanad palkseinad, ehtsad vanad uksed, tükike tolmunud laastukatust, igasugust vanakraami (kirstud, savinõud, rauast triikrauad), suitsunud pitskardinad, kaltsuvaibad pikkadel pinkidel - vähemalt selles sauna eesruumis, kuhu meid istuma kutsuti. Söögiportsud on tohutu suured, peaks ettepaneku tegema, et menüüs oleksid väiksemad naistepraed ja suuremad meestepraed. Magustoit ei tahtnud anam kõhtu ära mahtuda. Aga ponnistasime kõik. Pir sai 1. koha, sest ta sõi kogu oma söögi ära ja aitas ka Mikil pannkooke lõpetada. Pa ja mina sõime oma taldrikud tühjaks, aga kõigil teistel jäi midagi alles, nii et nemad jagasid kohti 4. - 8.

(Kui me ülikooli ajal Kar´iga pool aastat Vilniuses elasime, siis käisime tihti söömas lastekohvikus Nykstukas (Pöialpoiss), sest seal olid vahvad väikesed portsud, nii et sai võtta nii supi, prae kui ka magustoidu. Nädalavahetusel ei saanud seal aga löögile, sest kui oli järjekord ukse taga, siis ilma lasteta sisse ei lastud.)

Aitähh!!! (Avo, Karmen, Helgi, Inge ja Raivo, Triinu, Jüri ja Maarika, Valve, Külli ja Egon, Viivi ja Alex, Helsa, Õie ja Jukk, Eha, Anne, Jaak ja Benita, Eike, Maire, Juulika, Kristi, Marge, Ala, Katriin, Pille, Egne, Maarika, Äne, Rein, Harri, Taimi, Eduard - ja Valga, Otepää ning Tõrva kontorid)

02.aprill 2006

Head uudised

Hommikul kohe hea uudis, et Epp ei lõpetagi oma blogimist, vaid tegi lihtsalt aprillinalja. See oli julm nali, võibolla keegi sai infarkti! Ma ei saanud öösel hästi magada - harjumatult kõva ase põrandal - ja olin pahane igasuguste K-de peale, kes seal Epul tuju rikuvad. Mõned inimesed lihtsalt on sellised, et peavad teistele halvasti ütlema, tundub, et ainult see valmistab neile rõõmu.

Algus on ikka raske

Tegin endale koduka, et enda jaoks kirja panna, kui midagi mälestusväärset sünnib, samuti eelneva elu meenutamiseks. Blogindusega tutvusin lähemalt alles alates möödunud aasta oktoobrist, kui tulin Tartusse elama ja sain võimaluse ka peale tööd õhtuti internetis kolada. Samas ma ei ole arvutis peremees - mul ei ole PERSONAALarvuti - ja seegi lõi vajaduse luua oma keskkond, kuhu saan koguda endale vajalikud viited, mis nädalaga muidu arvutist jäljetult kadusid ja pidin neid uuesti sisse hakkama toksima oma lemmikblogide lugemiseks. Samuti ei ole sugugi üllatus, kui vahepeal on arvutis alglaadimine tehtud ja kõik dokumendid on kadunud. Siit aga ei kao midagi, vähemalt nii ma oma naiivsuses arvan.