Eile ja täna

Eile lendas Pir. oma tüdukute ja Lev.`iga Armeeniasse! Külla Lev.i vanematele, keda Lev. Pir.i arvates nii umbes viis-kuus aastat näinud ei ole. Vahva, tahaks ka Armeeniasse! Lugesin kunagi "Pantrikuru vange" ja sealt sain oma kustumatud muljed armeenlastest ja armeenia mägedest.
Lev. kutsus ka, nii et kunagi võibolla sõidangi!
Mina aga sõitsin eile õhtul hoopis Tallinna oma ema-isale külla. Leidsin seal taadi kaasabil veel lapsepõlve pilte, mida ma isesesvalt eelmine kord ei leidnud (aga mäletasin olemas olevat).
Täna oli meil tööalane koolitus Salme kultuuripalees, mis oli päris vahva. Koju Tartusse sõitsin rongiga, kuna Balti jaam oli lähedal ja aeg ka klappis - kell kolmveerand kolm väljus rong. Kuid sellesama aeglase rongiga - sõidab üle kolme tunni - teinekord küll ei viitsiks sõita. Ja magada seal ka ei saa (bussis ma jään ALATI magama). Peaks proovima kiirrongi ka ära, võibolla pühapäeval! Sõidan nimelt ka homme õhtul Tallinnasse - reedel jälle koolitus ning õhtul teater, laupäeval klassi kokkutulek.

Kalmude korrastamine

Möödunud nädalavahetus oli meie talus harjumatult rahvarohke - Mik. oma perega, ning lisaks memmele ja Õ.le võeti kaasa ka Helsa Tartust. Laupäev oli siis Laatre surnuaial korrastamise ja istutamise päev. Saime vihma ka, aga ---- märjaks saamise eest kaitsesid vihmakeebid.
Saatsime Õ.ga Helsat õhtuse Tartu bussi peale ja --- buss jäi kolmveerand tundi hiljaks! Aga ta siiski tuli, just siis, kui hakkasime bussipeatusest ära minema. Pärast naersime, et Eesti naised on ikka kannatlikud!

Õli, Pir. ja aknad

Need asjad juhtusid tegelikult juba eile, aga peaks ikka kirja saama: Pa. käis Hyundaiga Otepääl õli vahetamas, Pir. helistas õhtul, et tuleb Tartusse ja seetõttu hakkas mul kiire akende pesemisega - tahtsin need puhtaks saada, enne kui ta tuleb.
Ooo kui ilusad on puhtad aknad - tõesti! Pir. jõudis küll enne kohale, kui lõpetasin - õhtul kell pool kümme.

Päev Tallinnas

...algas päris nutuselt, s.o. ilm nuttis - suured vihmapisarad kukkusid taevast alla. DISC 2. päeva koolitus oli jälle lahe - meid oli vähe ja seega tuli hoolega kaasa mõelda. Tundus, et midagi hakkasin isegi taipama neist erinevatest inimtüüpidest.
Õhtu veetsime Tr.ga Pir.i juures. Et vahepeal oli päike välja tulnud, siis läksime Sepi ja tüdrukutega jalutama - üle raudteesilla Rahumäe kalmistu kõrvale.
Sebastian, kes oli hommikust saati haiget "mänginud" - ei olnud söönud ega joonud - tundis end õues päris erksalt ja jõi hoopis porilompidest. Ja sõi rohuliblesid. Näis mis tast saab - loodetavasti saab ikka terveks ja hakkab jälle sööma!

Ikka maha ja maha!

Nii ütleks mulle ilmselt papa Kiir!
Eile maal bussipeatusse kiirustades tuli meelde, et uued teksad jäid maha. Läksin neid ikkagi ära tooma, kuigi oli reaalne oht bussist maha jääda (õnneks ei jäänud, jõudsin napilt peale).
Täna Tartus siis - kahjuks juba Tallinna bussis istudes - meenus, et mobiil jäi korterisse laadima. Ja sinna ta jäigi.
Lubasin I.`le helistada, kui Tallinna jõuan, aga tema telefoninumber on ainult minu telefonis. Muidugi märkmiku vahel olev telefoninumbrite voldik on ka kadunud. Avastasin selle täna töö juures ja ei teagi praegu, kust seda otsida. Nii et - sorry, Inge!
Ei saa aru, miks mind nii kiusatakse!
Memme-taadi on hoopis Virves ja nii olengi siin Tallinnas omapead Lilles.
Hea, et siin lauatelefon veel alles on, ja et mõned numbrid ikka meeles ka on - sain Mik.ile ja Pir.ile helistada.
Ja selle kõige tulemusena tulebki varsti siia Tr.!

Juuksur ja teksad

Tänu Pa.`le, kes aja kinni pani, ja Mik.ile, kes mind kohale viis, sain laupäeval Otepääl lõpuks juuksuris käidud. Küll ainult lõigata, värvimiseks ei olnud Teal aega. Värvima peaks tegelikult ise, lühikeste juustega ei tohiks see väga keeruline olla. Peaks Mar.`i sõbranna appi võtma, sest Mar.`i pea värviti reedel jälle ära, seekord mustaks! (Paar aastat tagasi muutis ta end blondiks)
Ostsin endale uued teksad Otepäält. Ja käisime Mik.i, Dag.i ja Edaga Pa. sulkamängu vaatamas Otepää Gümnaasiumi spordisaalis. Neil hästi ei läinud, sest paarimees mängis haigena.
Mik. võttis Nissani ja külalised sõitsid laupäeva õhtul Tallinnasse tagasi.
Mina tulin pühapäeva õhtul bussiga ja kuigi päev otsa sadas Sangastes, ja üldse olid kõik kohad musti pilvi täis, siis pääsesin ilma vihmata Tartu koduni.

Vihm

Hommikul kuulsin millalgi läbi poolune, et miski krabiseb ja siis taipasin, et see on vihm aknaplekil. Tartusse jõudiski PÄRIS vihm, mis praeguseks on sadanud küll juba mitu tundi.
Eile ehtis päev otsa, vahepeal olevat isegi tibutanud korraks, aga õnneks pidas siiski kuivalt vastu - me olime planeerinud orienteerumist, aga märga metsa küll ei oleks läinud.
Niisiis käisime Tartu neljapäevakul Vitipalu-Illi kaardil Elva lähedal. Läbisime raja R.ga koos, näitasin talle, kuidas asimuuti joosta. Mõnus mets oli ja mõnus rada. Palju teid ja ilus männimets. Pärast käis R. pokusid vaatamas. Koduteel autos uurisime kaarti ja märkasime kollaseid (või helerohelisi) väikseid rõngaid - põhiliselt ojade kallastel - ei teagi, kas need on pokude tähised? Kas keegi teab?

Ehmatus

Eile õhtul kell 21 tuli Pr. vaatama, kas me oleme veel elus! Nii minu kui Mar`i telefon oli "vaiksel" reziimil - Mar. pani niimoodi koolis ja mina tööl. Ja pärast unustasime ümber sättida. Mul oli 8 vastamata kõnet! Pa. oli ka juba ärevuses, et meil maja maha põlenud või oleme vingu kätte jäänud. Ja kõik selle pärast, et Mik. tahtis tulla oma kaaslanna ja tema tütrega meile ööbima. Mik. oli nii nördinud - üks kord aastas, kui tal mind TÕELISELT vaja on, ma telefoni ei võta. Ja Mar. ka mitte. Kui hea, et meil on siin lähedal ka Pr.! (Kuigi tema on just see, kes kunagi telefoni ei võtnud - vähemalt oli see nii vana aparaadiga).
Ja enne keskööd nad jõudsidki - Mik., Dag. ja väike E. Õnneks Ü.`d ei olnud ja me mahtusime kõik magama.

Rattakorv ja internet

Ostsin oma rattale ette lenksu külge korvi ja Riiamäe poes oli teenindajanoormees nii lahke, et kruvis selle külge ka! Olin nii tänulik! Selle toimetamise juures avastasin ühtäkki, KUI RÄPANE mu ratas oli! Üleeilne liiva sees sõit ju!
Kodus asusin kohe ratast puhastama ja mulle küll meelde ei tulnud, et oleksin seda kunagi varem elus teinud! Mul ei ole vist varem oma isiklikku ratast olnudki!
Peeter helistas ja teatas UUDIST - ümber meie talu elumaja juures olevat käinud täna asjamees ja mõõtnud internetilevi. Ja sauna oli jäetud arve - 5400.-EEK umbes. Kui selle ära maksame, saame traadita interneti kuumaksuga 225.-EEK - s.o. püsiühenduse. See on Valga-Valka rajoonide ühisprojekti raames.

Emadepäev

Helistasin oma emale - memmele - ja selgus, et ta oli eile õhtul hoopis haigeks jäänud - kurguvalu ja väikese palavikuga. Tal oli eile mingi esinemine oma laulukooriga (Lubinokad) ja pidi siis täna bussiga taadile Virvekülla järele minema, kuid nüüd ei saanudki sõita. Taadi tuleb Virvest ära alles teisipäeval. Küll on vastikud asjad need haigused, keeravad kõik plaanid kihva!

Pr. ja R. tõid mulle imeilusaid nartsisse emadepäevaks - keskel õrnad oranzikas-roosad rosetid. Ma ei olegi selliseid veel näinud. Käisime koos nende lähedal Selveris, ostsime mulle päikeseprillid (matkal olin Pa. omadega) ja tegin kiirvisiidi ka nende (õigemini R.) korterisse - kassi silitama. R.`l on rõdu peal terve aed - kasvavad kuumaasikad, till, salat, petersell, hernes, ja mitut sorti lilli.

Tänase päeva märksõnad veel - külmkapi sulatamine, pesumasinaga pesu pesemine ja muidugi - vihm! Tartus sadas vähemalt veerand tundi vihma! Just täpselt sel ajal, kui Mar`l oli vaja bussi peale minna ja ilmselt ka bussi oodata.
Ja tegin meie eelmise sügise õuntest vormi - vist viimast korda, sest ma kahtlustan, et ega seal maakeldris enam midagi söömisväärset võtta ei ole!

Rattamatk

Tahtsin pealkirjaks kirjutada "minu esimene rattamatk", kuid siis tuli meelde, et päris esimene oli ikkagi Saaremaal, kus me Kar`i, Avo ja Velloga (umbes 28a. tagasi) sõitsime mööda saart ringi. Ööseks tulime ikka Kuressaarde (tookord Kingisseppa) tagasi ja hommikul läksime uuele tiirule. Päevade arvu ma ei mäleta, aga neid oli vähemalt kaks.
Aga siis eilsest matkast. Eellugu oli selline: esialgu lubas Pa ka kaasa tulla (et mul siin Tartu kontoris on kõik alles võõrad ja meie harukontorist ei tulnud peale minu kedagi, siis kutsusin teda endale toeks - pikk maa ka ju - 30 km). Seejärel aga tuli talle teade, et Valgas on samal päeval kabeturniir, ja tahtis hoopis sinna minna. Rääkis siis ära Pr. ja R., et mulle on tuge vaja. Ja lõpuks - päev enne üritust - avastas ka Pa., et ikkagi tahab matkale tulla (ta olevat kartma hakanud, et seal turniiril niikuinii kõikidele kaotab, sest seal on koos Eesti paremad kabetajad). Ja nii siis oligi minul kõige suurem toetustiim (ma arvan, aga ega ma ju tegelikult ei tea täpselt, kes meie seltskonnast olid pangatöötajad ja kes mitte). Kui esmaspäeval tööle tagasi lähen, siis võtan Tartu kontori nimekirja ette ja hakkan nägusid ja nimesid kokku viima - meie kõikide pildid on intranetis olemas. Niimoodi siis käib tutvumine oma töötajatega!
Ilmast. See oli vaatamata kurjakuulutavatele ennustustele nädala ilusaim - päike, soe tuul, 22 kraadi. Tõeline matkailm. Rattad ja ise mahtusime kuidagimoodi kollasesse bussi ära ja sõit algas Tartust Põlva poole kell 10.15. Sõitsime Põlvast läbi ja Ilumetsa raudteejaama. Seal sättisime endid ratastele ja sõit võis alata. Kellaaeg ei tulegi praegu meelde, kuigi Pa`lt küsisin (mul on seega silmamälu, sest seda 10.15 ma nägin ise Pa. moblalt). Esimene peatus oli Põrguhaual - meteoriidikraatri juures (75-80 m läbimõõt, sügavus 12 m, vanus 6000 a.). Teine - Rebasmäe allika juures. Tegemist on suure allikaga - vee väljavoolavuse hulk 30 liitrit minutis. Kolmas peatus - Valg(e)järv. Seal oli ka esimene pirukasöömine ning paar meest eesotsas Re.`ga käisid ujumas. Väike armas järveke, väga selge veega. Neljas peatus - Mustjärv. Üksik luik vee peal. Märksa suurem järv ja vesi pruunikas. Viies peatus - Meenikunno rabaäärne vaatlustorn. See küll kõikus kahtlaselt, kui üleval palju rahvast oli, nii et kaua seal ei julgenud vaadelda. Jalutasime mööda laudteed ka veidi rabasse ja tagasi. Edasi läks sõit Leevi poole, kus käisime kaupluses. Siis seiklesime veidi mingit allikat ja paljandit otsides, aga ma isiklikult arvan, et neid näeb ainult jõe pealt kanuust, mitte ülevalt jõekaldalt, kus meie oma ratastega olime. Igatahes seal üleval midagi huvitavat näha ei olnud ja võtsime suuna suurema kruusatee poole tagasi, mida mööda jõudsime väga vahvasse kohta - Süvahavvale. Ja õigel ajal - sillal oli just seesama Toomas, kelle kanuuga me Riinaga eelmisel suvel sama Võhandu jõe peal sõitmas käisime ja nägime ka nüüd tema nelja kanuud ning kahte kummipaati silla alt läbi sõitmas. Nad lõpetasidki kohe pärast silda selles kohas, kuhu meie oma kanuu välja tõmbasime (meie kanuu läks ümber just sealsamas Süvahavval - vett oli tookord jões vähem ning kivid rohkem väljas. See uppumise tunne on mul siiani meeles - kui satud vette ootamatult ja ei saa korraga enam hingata, kui tahaksid)
Aga seekord oli igav - ükski kanuu ümber ei läinud. Õnneks kanuusistujaile, sest vesi jões veel küll soe ei saa olla.
Samas üleval puhkeplatsil tegime teise söögipausi ning sealt sai kõrgelt kaldalt trepist alla minna paljandeid vaatama.
Edasi sõitsime paari põgusa kogunemispeatusega lõpuni - Saarjärve äärde sauna. Sinna jõudsime kella 18.15-ks. Enne naised ja siis mehed käisid saunas ja järves, meie R.ga ei käinud (vahetasin vaid kuivad riided). Kõndisime R.ga ja pärast Pa.ga järvekaldal ja vaatlesime kobraste tööd. Leidsime vahvaid kobraste puhtaksnäritud kasepalke, mida saaks näiteks meie korteris sisekujunduses kasutada, aga sealt võõralt maalt ei tohi ju midagi kaasa võtta! (samasuguseid võib ilmselt leida ka Urult jõe äärest, sest ka seal tegutsevad koprad, peaks minema vaatama)
Grillisime ja tegime ise muusikat (Tan. kidraga ja Re. lõõtsaga, lisaks meie kõik lauluhäälega). Kell 21 tuli buss järele ja rattad ning ratturid tuli jälle bussi pakkida ning paari vahepeatusega - üks neist pissipeatus keset lagedat põldu - jõudsime pimedas Tartusse.
Pa. sõitis veel edasi Sangastesse, sest tal oli mure kasvuhoone pärast - eelmisel ööl olevat seal öökülm olnud, auto klaasid olid hommikul jääs. Mina käisin dushi all ja magama.
Lõppkokkuvõttes oli matk parajalt pikk - 35 km - ja parajalt sportlik, sest päris väsitav oli kruusateel (asfalti oli tõepoolest vaid umbes 1 km Leevil) ning tihti ka liiva sees sõita. Vihma ei ole kaua olnud ning liiv seega lahtine. Lõpuks olid reielihased veidi valusad, aga muid vaevusi ei olnud - olen ju paaril viimasel nädalal peaaegu iga päev veidike rattaga sõitnud - tööle ja koju.
Viimane pingutus oli veel õhtul Tartus Riiamäest üles - varem arvasin, et ma sealt ülessõidul igaljuhul lõpuni vastu ei pea - aga näe, pidasin! Nüüd julgen sealt ka teinekord üles sõita!

Tundub, et täna ongi uue ilma algus - praegu kell 13.15 Tartus ainult 13 kraadi sooja! Ja on pilves.

Lühem tööpäev

Tänaseks lühemaks tööpäevaks plaanisin PRIA külastuse. Eelmisel aastal Valgas oli tohutu pikk saba ja ootasin siingi sellist, aga ilmselt jõudsin veel õigel ajal jaole - ainult pool tunnikest läks seal - Kooli tänaval - ja ilma probleemideta. Sain meie niitmis- ja ebasoodsate alade toetusetaotlused üle antud.
Tagasi sõites silmakliinikut märgates tuli meelde, et peaks sealt uuesti läbi astuma, sest punn silmalault ei ole kusagile kadunud. Pigistati uuesti ja nüüd määrati sama toimeainega salvi (enne olid tilgad). Tagasi kutsuti ainult sel juhul, kui punn peaks suuremaks minema, nii et ilmselt pean ma selle väikese punniga elu lõpuni leppima. Või mis?
Koju jõudsin juba kella 16 ajal ja mõtlesin seda varast aega ära kasutada ning Tiiule helistada, et võiks kusagile ratastega sõitma minna, aga .... just täna nagu kiusteks olin oma telefoni tööle unustanud - ja mujal mul Tiiu numbrit ei ole kui oma telefonis, nii et Mar`i omast polnud ka kasu.
Tänast ilmateadet vaadates tuli kerge hirm laupäeva suhtes - rattamatk Põlvamaal 30 km ja vihmas??? Ei kujutagi ette, mida peaks sel juhul selga panema!

Kohtumine tohtriga

Praegu tuli meelge, et eelmisel reedel teenindasin noormeest, kelle nime ma 2,5 aastat tagasi mällu talletasin - dr.O. Tammik. Kukkusin tookord nii õnnetult võõras garaazis, et nina lõigati pikuti pooleks. Dr. Tammik Tartust juhtus just sel laupäevasel päeval Valgas tegema plaanilist lõikust ja siis otse sealt tuli ka mind õmblema. 13 õmblust - lugesin neid, kui õmblusi maha võeti (mis oli tunduvalt piinarikkam kui õmblemine ise). Nüüd sain siis tänada teda tehtud töö eest! Ta vaatas päris huviga minu nina ja ütles, et kui poleks sellest juttu teinud, ei oleks ta midagi märganud.

Kevadised rõõmud

Imeilus suvi on saabunud! Ilmad päikselised ja soojad. Plaanisin mitut tööd nädalavahetuseks ja kõik said tehtud ka - maasikad lõpuni puhtaks, jorjenijuurikad mulla sisse ning till-salat külvatud. Redised on kasvuhoones juba päris suured, jõudsin neidki harvendada. Ja panin kurgiseemned märja lapi vahele - aga nad ei jõudnud pühapäeva õhtuks veel idaneda, Pa peab siis nad järelikult ise kasvuhoonesse külvama (kontrollisin praegu - ta oligi need täna maha külvanud). Alustasin ka Pria taotluste uurimisega ja otsisin kõik materjalid kokku. Meil käidi eelmisel suvel põlde üle mõõtmas ja nüüd on igavene jama - ühe põllu suurus tuli tunduvalt väiksem kui me olime taotlusele märkinud ja teise oma tunduvalt suurem. Lõppkokkuvõttes tuli niidetud maa pindala suurem - õnneks. Aga eks näis, mis asjast nüüd saab. Võtsin Pa ´lt volituse ja lähen ülehomme peale tööd (mul on lühem tööpäev) Tartu Priasse - kui mind siin üldse jutule võetakse.
Veel on vahepeal juhtunud, et taadi sai haiglast välja, aga rahul ta ikka ei ole - enesetunne on ikka viletsapoolne.
Ja uisutamisega on kehvasti - jää on sulanud ning platsile ei saa. Mingi vajalik jupp on neil katki ja oodatakse Itaaliast selle saabumist.
Pr. ja R. käisid pühapäeval koos Mar.`ga Urul - ja pildistasid seal, põhiliselt vist puuseeni.

Aknaümbruste värvimine ja herned maha!

Reede õhtul sõitsime Pir´iga Sangastesse - tema jaoks üle 5 aasta taas - ja hommikul Tartusse tagasi - tema loengusse, mina endale antud lubadust täitma. Tahtsin nimelt akende ümbrused valgeks värvida ja ka viimase tüki tapeeti seina panna. Õhtuks saingi endale antud ülesanded täidetud ja sõitsime Pa´ga Sangastesse (Pa ´l oli Tartus sulgpallivõistlus) tagasi. Pühapäeval helistas E. ja teatas, et oli meid laupäeval "röövimas" käinud - talle lubatud tammekesed töökoja tagant üles kaevanud (34 tk) ja Sillaniidule tee äärde istutanud. Kasutasin siis juhust ja tegin ülessongitud maast hernepeenra (R. rõõmuks). Jõudsin enne õhtut ka pooled maasikad korda teha, kuid kahjuks esmaspäeva pidin veetma voodis - jäin haigeks (öösel algas põiepõletik).
Täna käisin peale tööd uue perearsti juures ja sain rohud peale, nüüd ei pea enam piinlema.