Täna enne hommikust väljumist märkasin, et mu vihmakeep on ikkagi Tartus, ja tulemus ongi käes - päeval paistis juba päike ja vähemalt õhtuni ei ole sadanud enam.
Tegelikult seda keepi ei olegi vihmaperioodil vaja, sest avastasin, et Pr.lt saadud spordiülikond on vihmakindel, vähemalt need paarkümmend minutit, mis ma tööle sõidan. Aga samas on ta ka umbne, nii et kui just hommikul vihma ei saja ja on "karta" päevasooja, siis sellega on liiga palav sõita. Siis on vihmakeep kotis ikka mõnusam.
kolmapäev, august 23, 2006
esmaspäev, august 21, 2006
Äikesevihm
Eile müristas veidi ja sadas ka veidike Tartus, kuid see-eest täna..... tuli vist kogu kuu normi jagu vett taevast alla. Koos äikesemürinaga. Kuid vihm oli vägevam kui äike - erilisi kärgatusi ei märganud. Olin siis veel tööl, kui see algas, ja koju sõitsin ka vihmaga.
See on kõik selle pärast, et jätsin vihmakeebi kogemata Sangastesse nüüd nädalavahetusel. Ega midagi, tuleb uus keep osta, arvatavasti vihm vist enne järele ei jäägi.
See on kõik selle pärast, et jätsin vihmakeebi kogemata Sangastesse nüüd nädalavahetusel. Ega midagi, tuleb uus keep osta, arvatavasti vihm vist enne järele ei jäägi.
pühapäev, august 20, 2006
Suvi jätkub
Mõnus suvi ei mõtlegi lõppeda! Eile käisid Pr.-R. Kääriku järve ääres päevitamas ja ujumas ning olid õhtuks isegi jumet juurde saanud.
Pa. lõikas laudu ning mina alustasin astelpajumarjade korjamisega. Eelmisel aastal oli neid nii vähe, et jätkus ainult möödaminnes põske pistmiseks, kuid sel aastal - jõuavad nad sügavkülma ka. Talveks, vitamiinipommiks.
Pa. lõikas laudu ning mina alustasin astelpajumarjade korjamisega. Eelmisel aastal oli neid nii vähe, et jätkus ainult möödaminnes põske pistmiseks, kuid sel aastal - jõuavad nad sügavkülma ka. Talveks, vitamiinipommiks.
neljapäev, august 17, 2006
Katus valmis
Täna sai õue-esik Tartus endale plekk-katuse. Minu unistus murukatusest lükkus seekord edasi, aga võibolla kunagi kusagile ikka saab tehtud ka! Teine unistus on püramiidmaja, kolmas ... ei tulegi praegu meelde!
R. remontis ja värvis üht meie vähestest toolidest.
Aga mina organiseerisin endale kambajõmme sügisjooksule 2. septembril! Kar., Al. ja Katr. lubasid ka tulla, näis, kas ma ise ikka jõuan sinna, või kordub ajalugu (vt. 100 km 24 tunniga)! Keegi meist 10 kilomeetrit joosta ei jõua, aga teeme siis matka!
R. remontis ja värvis üht meie vähestest toolidest.
Aga mina organiseerisin endale kambajõmme sügisjooksule 2. septembril! Kar., Al. ja Katr. lubasid ka tulla, näis, kas ma ise ikka jõuan sinna, või kordub ajalugu (vt. 100 km 24 tunniga)! Keegi meist 10 kilomeetrit joosta ei jõua, aga teeme siis matka!
esmaspäev, august 14, 2006
Katr.`i sünnipäev
Ilmselt nädala alguse kivide tassimise tagajärjel tekkinud halvast enesetundest (pidev peavalu ja väsimus) sain üle laupäeval pärast vanniskäiku Lilles. See oli kuidagi eriliselt mõnus tunne seal vannis. Lapsepõlve vann oli küll veelgi mõnusam - pikem ja laugema seljatoega, kuid käis see kah! Vannituba oli vähemalt lapsepõlve oma!
Laupäeva pealelõunal sain Kar.`i juures osa tõeliselt vahvast ettevõtmisest - ristpistes padjamustri tikkimisest. Ma ei teadnudki, et selliseid komplekte müüakse, mis koosnevad mustrijoonisega värvitud kanvaariidest ja lõngadest ning niimoodi saab lihtsama vaevaga ilusa pildi valmis tikkida. Ostsime padja ja padjariide ka ning hilisõhtuks oli imeilus padi valmis - kingituseks. Kar. arvas, et kokku on tal kulunud selle pildi tikkimiseks umbes 35 tundi (s.h. üks minu tund :)) ).
Pühapäeva hommikul startisime Kar.i juurest (ööbisin seal) kell 9, kaasas ka Kadri. Katr.`il oli terve pere - ka abikaasa ja poeg, ning rongi pealt tuli Al., ja sõit läks Pärnumaa poole - Soomaale kanuumatkale. Katr. organiseeris selle meile oma sünnipäeva puhul!
Indreku- nimeline saatja tuli meiega veele kaasa ja nii startisime 4 kanuuga kahekaupa Halliste jõele, hiljem sõitsime Navesti jõel kuni Pärnu jõeni, kus lõpetasime Jõesuus. Kokku umbes 20 km. Kaks korda käisime vahepeal maa peal - Kuresoo raba vaatamas (üksikud pohlad põske) ja poole maa peal ühel taluõuel söömas (supp nõgeselehtedega, odrakarask, viineripirukad, rullbiskviit, mahl, kohv, piparmünditee).
Esimesel 10 kilomeetril sõudsime Al.ga kogu aeg ühtemoodi - mina paremalt poolt ja tema vasakult, ja tundus, et teiselt poolt me ei oskagi. Kuid see oli niivõrd väsitav, et pärast söömist teekonda jätkates proovisime vastupidist varianti, ja see oli kohe nagu puhkus ning tuli välja küll!
Indrek oli laheda jutuga mees ning lausa kahju, et me Al.ga pidevalt tahapoole jäime ning kõiki tema tarkusi ei kuulnud. Enne raskemaid kohti oodati aga kõik kanuud järele ning Indrek juhatas, kustkaudu oleks õigem sõita. Sellele vaatamata jäime kaks korda kividele niimoodi kinni, et pidime Al.ga jalanõud ära võtma ning vette minema paadi kividest üleaitamiseks. Vesi olevat praegu 15 cm madalam kui tavaliselt - eks ikka kuiva suve tõttu!
Riietega suplus jäi seekord olemata (kaks aastat tagasi Võhandul kanuutades läksime Riinaga Süvahavval ümber), aga see-eest saime väheke vihma kaela. Kilemantlid taskus olid niisiis asja eest!
Mõnus päev oli see puhkuse viimane päev, aitäh Katr.`ile!
Püändiks sellele päevale oli veel Ristil Pir.i perega kohtumine ning sealt Pr.-R.ga kojusõit. Hästi tore, et nad mind ikka ära ootasid, jõudsime ju Tartusse päris hilja, kella 23-ks.
Laupäeva pealelõunal sain Kar.`i juures osa tõeliselt vahvast ettevõtmisest - ristpistes padjamustri tikkimisest. Ma ei teadnudki, et selliseid komplekte müüakse, mis koosnevad mustrijoonisega värvitud kanvaariidest ja lõngadest ning niimoodi saab lihtsama vaevaga ilusa pildi valmis tikkida. Ostsime padja ja padjariide ka ning hilisõhtuks oli imeilus padi valmis - kingituseks. Kar. arvas, et kokku on tal kulunud selle pildi tikkimiseks umbes 35 tundi (s.h. üks minu tund :)) ).
Pühapäeva hommikul startisime Kar.i juurest (ööbisin seal) kell 9, kaasas ka Kadri. Katr.`il oli terve pere - ka abikaasa ja poeg, ning rongi pealt tuli Al., ja sõit läks Pärnumaa poole - Soomaale kanuumatkale. Katr. organiseeris selle meile oma sünnipäeva puhul!
Indreku- nimeline saatja tuli meiega veele kaasa ja nii startisime 4 kanuuga kahekaupa Halliste jõele, hiljem sõitsime Navesti jõel kuni Pärnu jõeni, kus lõpetasime Jõesuus. Kokku umbes 20 km. Kaks korda käisime vahepeal maa peal - Kuresoo raba vaatamas (üksikud pohlad põske) ja poole maa peal ühel taluõuel söömas (supp nõgeselehtedega, odrakarask, viineripirukad, rullbiskviit, mahl, kohv, piparmünditee).
Esimesel 10 kilomeetril sõudsime Al.ga kogu aeg ühtemoodi - mina paremalt poolt ja tema vasakult, ja tundus, et teiselt poolt me ei oskagi. Kuid see oli niivõrd väsitav, et pärast söömist teekonda jätkates proovisime vastupidist varianti, ja see oli kohe nagu puhkus ning tuli välja küll!
Indrek oli laheda jutuga mees ning lausa kahju, et me Al.ga pidevalt tahapoole jäime ning kõiki tema tarkusi ei kuulnud. Enne raskemaid kohti oodati aga kõik kanuud järele ning Indrek juhatas, kustkaudu oleks õigem sõita. Sellele vaatamata jäime kaks korda kividele niimoodi kinni, et pidime Al.ga jalanõud ära võtma ning vette minema paadi kividest üleaitamiseks. Vesi olevat praegu 15 cm madalam kui tavaliselt - eks ikka kuiva suve tõttu!
Riietega suplus jäi seekord olemata (kaks aastat tagasi Võhandul kanuutades läksime Riinaga Süvahavval ümber), aga see-eest saime väheke vihma kaela. Kilemantlid taskus olid niisiis asja eest!
Mõnus päev oli see puhkuse viimane päev, aitäh Katr.`ile!
Püändiks sellele päevale oli veel Ristil Pir.i perega kohtumine ning sealt Pr.-R.ga kojusõit. Hästi tore, et nad mind ikka ära ootasid, jõudsime ju Tartusse päris hilja, kella 23-ks.
reede, august 11, 2006
Tumepruun reede
Olin hommikul juuksuris juukseid värvimas (jälle kastanpruuniks), kui raadiouudistes teatati, et naised kulutavad oma sissetulekutest mingi uuringu põhjal kõige rohkem juuksevärvimisele. Andsin siis omagi tagasihoidliku panuse sellesse saavutusse!
Keskpäev möödus Tartu-Tallinn bussis koos Edaga, kes imestas vahepeal, et ma teen peaaegu kõik, mida tema tahab. Peaaegu, kordas veel üle. Istusime bussi alumisel korrusel laua taga, kus oli avar väljavaade ja rohkem ruumi nihelemiseks. Ilmselt parim koht viieaastase väsimatu tüdrukutirtsuga reisimiseks.
Pealelõunal andsin Eda tema emale Sütiste teel üle. Ja läksin Lillesse magama. Puhkus on ära väsitanud vist!
Keskpäev möödus Tartu-Tallinn bussis koos Edaga, kes imestas vahepeal, et ma teen peaaegu kõik, mida tema tahab. Peaaegu, kordas veel üle. Istusime bussi alumisel korrusel laua taga, kus oli avar väljavaade ja rohkem ruumi nihelemiseks. Ilmselt parim koht viieaastase väsimatu tüdrukutirtsuga reisimiseks.
Pealelõunal andsin Eda tema emale Sütiste teel üle. Ja läksin Lillesse magama. Puhkus on ära väsitanud vist!
teisipäev, august 08, 2006
Eeskoda lammutatud
Pühapäeval alustasime ja täna lõpetasime - Tartus sissekäigu eeskoja lammutamise(ga). Eile otsustasime, et lammutame ka nn tulemüürid ja seoses sellega oli vaja kähku konteinerit kergkruusaploki tükkide äraveoks. Ja õnnestuski imekiiresti saada - hommikul alles internetist otsisin, kellele helistada, üks firma soovitas teist, ja saingi kohe täna lõunaks. Auto tuli täpselt kell 13, nagu kokku lepitud. Ja õhtuks oli meil plats puhas - põhilised töömehed olid Pa.r, Pr. ja Mar., pärast lõunasööki ka R. ja mina. Üheksa sotti maksin autojuhile.
Tänane päev algas väga - väga vara.
Eda hakkas kella viie ajal nutma ja selgus, et teda oli herilane (mingi suuremat sorti, Pa. sai ta toas ära tappa) nõelanud parema käe õlga ja parema käe sõrmede juurde ka kusagile. Helistasin 112 -le, et kas vaja kiirabi kutsuda, sest ta muutus laiguliseks ja sügas end juustest ja igalt poolt. Sealt soovitati määrida pistekohti viinaga ja anda allergiarohtu - mul oli kodus Claritini. Ja hommikul arstile näitama minna. Ja jälgida last, et ta ikka normaalselt hingaks - raskematel juhtudel võib hingetoru tursuda.
Eda oli väga tubli, nuttis ainult nii palju kui hädavajalik, s.o. tal oli tõesti tulivalus, kui ma viinakompressi tegin - sain ainult korraks lapi peale panna, rohkem ta ei lubanud. Perearst ütles pärast, et oleks võinud ka valuvaigistit anda, aga ... saime ilma hakkama.
Ta nõudis raamatu lugemist - lugesin siis kaks tundi Londistet; poole kaheksa ajal, kui putru läksin keetma, jäi ta lõpuks jälle magama ja magas veel kolm tundi.
Tänane päev algas väga - väga vara.
Eda hakkas kella viie ajal nutma ja selgus, et teda oli herilane (mingi suuremat sorti, Pa. sai ta toas ära tappa) nõelanud parema käe õlga ja parema käe sõrmede juurde ka kusagile. Helistasin 112 -le, et kas vaja kiirabi kutsuda, sest ta muutus laiguliseks ja sügas end juustest ja igalt poolt. Sealt soovitati määrida pistekohti viinaga ja anda allergiarohtu - mul oli kodus Claritini. Ja hommikul arstile näitama minna. Ja jälgida last, et ta ikka normaalselt hingaks - raskematel juhtudel võib hingetoru tursuda.
Eda oli väga tubli, nuttis ainult nii palju kui hädavajalik, s.o. tal oli tõesti tulivalus, kui ma viinakompressi tegin - sain ainult korraks lapi peale panna, rohkem ta ei lubanud. Perearst ütles pärast, et oleks võinud ka valuvaigistit anda, aga ... saime ilma hakkama.
Ta nõudis raamatu lugemist - lugesin siis kaks tundi Londistet; poole kaheksa ajal, kui putru läksin keetma, jäi ta lõpuks jälle magama ja magas veel kolm tundi.
laupäev, august 05, 2006
Jorjenid õitsevad
Eile oli esimene õis lahti, täna teine. Selle peale kostis Pa., et nüüd võivad siis öökülmad tulla! (Ühel aastal oli nii, et vaevalt said jorjenid õide minna, kui öökülm nad võttis - aga arvatavasti oli viga selles, et ma nad tol kevadel liiga hilja maha panin)
Kõik (punased ja valged) sõstrad said täna lõplikult korjatud ja mahlaks aurutatud. Mustad jõudsid sel aastal ainult sügavkülma, mahla sisse mitte.
Eile otsustas Mar., et peab jälle Tartusse minema - tunneb sõpradest puudust, aga õhtuks tuli maja ikkagi rahvast täis - Mik. Pr. ja R.ga Tallinnast.
Käisime täna kambakesi I-R maja juures luurel (Pr._R.-Edaga), aga sealgi ei ole aias peaaegu ainsatki õuna, ei ühtegi kreeki, ploomi ega kirssi. See-eest on arooniaid palju.
Olen sel nädalal olnud "mammi" - meie juures elab Dag.`i 5-aastane tütar. Mul ei olegi senises elus tütart olnud - ainult kolm poega, nii et päris huvitav kogemus! Pildil on Eda hoidmas Hannat - pildistatud suguvõsa kokkutulekul Heleni poolt.
Eile tegime päris esimest korda vahasulatamist vanadest mesilaskärgedest, kasutades Lalla käest saadud väikest mahlaaurutit. Õnnestus isegi ilusat kollast vaha saada, kuigi kärjed olid musta värvi ja igivanad - ma arvan, et vähemalt kümme aastat rippunud töökoja laes puidutolmu käes.
Lugesime sellest võimalusest mesinike foorumist internetis ja et meil oli üks väike kasutamata mahlaauruti, siis saigi kohe katsetada. Ja töötaski! Aega võttis küll mitu tundi ja vahepeal pidi aurutisse neli korda vett juurde kallama.
neljapäev, august 03, 2006
Pool puhkusest seljataga!
Ja pool veel ees! Rõõmustav seegi!
Eile sõitsime Tartus minu töökohast mööda ja tundus nii võimatu, et varsti pean minagi seal jälle kellast kellani tööd tegema. Puhkus on ikka tore asi!
Kuid samas - see töö on ka väga huvitav, mitmekesine ja probleemiderikas. Igavust ei lasta tunda!
Marjad on kodus peaaegu korjatud ja mahlad aurutatud (eile õhtul ja täna praeguseni segas vihm, aga momendil paistab jälle päike).
Vihm on sel suvel kohe nagu oodatud külaline! Sest maa on niivõrd kuiv kui üldse saab olla!
Mutid on vist sügavale maa sisse pugenud, sest neid ei ole enam näha. Kolm isendit püüdis Pa. oma lõksudega kinni ja nüüd on vaikus. Kas tõesti needsamad kolm mutti meid kõik need aastad terroriseerisidki? Proovisime varem igasugu suitsupomme ja mürke, aga kõik need lükati viisakalt urgudest välja tagasi - sööge ise!
Kurke on kasvuhoones nii palju, et pean otsima memme poolt antud marineerimisretseptid üles.
Eile sõitsime Tartus minu töökohast mööda ja tundus nii võimatu, et varsti pean minagi seal jälle kellast kellani tööd tegema. Puhkus on ikka tore asi!
Kuid samas - see töö on ka väga huvitav, mitmekesine ja probleemiderikas. Igavust ei lasta tunda!
Marjad on kodus peaaegu korjatud ja mahlad aurutatud (eile õhtul ja täna praeguseni segas vihm, aga momendil paistab jälle päike).
Vihm on sel suvel kohe nagu oodatud külaline! Sest maa on niivõrd kuiv kui üldse saab olla!
Mutid on vist sügavale maa sisse pugenud, sest neid ei ole enam näha. Kolm isendit püüdis Pa. oma lõksudega kinni ja nüüd on vaikus. Kas tõesti needsamad kolm mutti meid kõik need aastad terroriseerisidki? Proovisime varem igasugu suitsupomme ja mürke, aga kõik need lükati viisakalt urgudest välja tagasi - sööge ise!
Kurke on kasvuhoones nii palju, et pean otsima memme poolt antud marineerimisretseptid üles.
Tellimine:
Postitused (Atom)