Miks ei ole mõtet keelata kommentaare?

Kui siin virtuaalmaailmas on kõik lubatud, siis oleks ju imelihtne organiseerida kommentaarium mõnele populaarsele blogile, kus kommenteerida ei võimaldata.
Selleks tuleks avada spetsiaalne (ja vastava sobiva nimega) uus nö kloonblogi, kuhu siis kopida korralikult viidates kanded sellest originaalblogist.
Ja kommenteerida saab seal kloonblogis.
Usun, et see kloonblogi oleks populaarsem kui originaal.
Kas on teisi arvamusi?

Küsimus: kas Blog.tr `ist saab ka lahkuda?

Ise sinna küll eelmisel aastal läksin, kuid nüüd tahaksin ära tulla. Kas see on üldse võimalik?
Seoses .... viimaste sündmustega blogimaailmas .... ja vist ka muudel põhjustel .... otsustasin täna, et kustutan oma kõikides blogi kannetes lähedaste inimeste õiged nimed, aga --- oo õudust! need läksid kõik blog.tr-is üles kui uued postitused.
Paar postitust jäid veel muutmata, aga need teen kunagi öösel, kui võibolla blog.tr-is on vähem lugejaid.
Nii et sorry, kes lugesid minu vanu postitusi - see ei olnud niimoodi mõeldud.

Ja küsimus oskajatele - kas vana postitust on ka teistmoodi võimalik muuta - nii et ta ei risustaks blog.tr-i?

Üks asi,

mida need Inno poolt avaldatud Ingridi kirjad minuga tegid - panid mõtlema, abielust üldse ja ka oma abielust. (Ma ei hakka siinkohal viitama, sest kõik, kes vähegi blogisid loevad, teavad niigi, kellest jutt).
Mõtlesin selle peale, et ma ei ole üldsegi ideaalne abikaasa olnud, aga ... Pa.`l on järelikult hea kannatus olnud mind taluda.
Ka mina olen seni olnud liiga kindel meie suhte osas ja see on omakorda põhjustanud minu mõnikord üleoleva käitumise oma abikaasaga.

Näide eilsest: pahandasin Pa`ga, et ta ei söö juustu. Ise ostab suure tüki, aga siis laseb külmkapis hallitama minna. Pa. küsis, miks ma karjun tema peale. Mina oma arust küll ei karjunud. Pa. siis selgitas, et ma räägin temaga tihti justkui jõupositsioonilt. Ja kui järele mõelda, siis tegelikult see ongi nii. Samamoodi räägin ma tõenäoliselt ka Mar.`i ja teiste oma poistega.
Aga kuidas seda vältida? Ise arvasin, et peaks endale ette kujutama, et ma räägin justkui taadi või memmega - nemad on mulle tõelised autoriteedid. Seal ma ei kasuta ju kindlasti jõupositsiooni.
Küsisin Pa.`lt, kuidas siis oleksin pidanud antud olukorras - juustuloos - käituma? Ta selgitas, et õigem oleks olnud juustu häid omadusi kiita ja niimoodi kavalusega ta sööma meelitama, nii et ta ISE oleks tahtnud seda teha, mitte minu käsu peale.
Ohh! Ma ei ole nii võimekas :))
Tundub, et Pa.`le on mõned õpetajate nipid selle paari aastaga juba külge jäänud :))

Ei teagi

kas hommikul köögis võib veel olla lõhnu eileõhtusest küüslaugu praadimisest ja lillkapsa keetmisest, või on juba .... uuu kui kole! seda rotiroiskumise lehka.
Otsisin laupäeval pööningul, kuid niisama lihtsalt ei leidnud midagi. Ju ta ikka puges kusagile lae vahele pärast mürgisöömist. Minul ei ole häda midagi, sõidan siit tunni aja pärast Tartusse, aga vaene Pa.....
Ta peab vist sauna kolima paariks nädalaks...

Nädalavahetus oli tore - ilm läks jälle suviselt soojaks. Laupäeval tulid vanemad pojad oma kaasadega ja E. ka! Sel ajal kui mina pööningul tuustisin, oli väljas juba grillipidu täies hoos.


Pühapäeval tegime Dag.`ga trenni - tema küll rohkem kui mina, sest ta tegi mulle kõigepealt poolteist tundi massaazi. See oli esimene seesugune minu elus - spetsiaalse laua peal ja professionaali tehtud. Mõnus, tahaks veel!
Seejärel matkasime keppidega lossi parki, E. ka meiega. Kokku poolteist tundi. E. oli ikka tore, kõndida vahepeal ei jõudnud, aga joosta küll!
(Täna on Pa.`l sünnipäev, homme E.`l - saab kuueaastaseks)

Mis siis sai veel ära tehtud sel nädalavahetusel peale tordisöömise?
Uus hernepeenar kaevatud (R., Pr.), lindudele pesakastid metsa viidud (Pa., Dag., E.), ahjupuid lõhutud (Pa., Mik., Pr.), päevalilled külvikasti külvatud (Anu), herned eelmise aasta maasikapeenrale külvatud (Pr., R., Anu), kolm autot seest tolmuimejaga puhastatud (kõik v.a. kolm lossimatkajat).

Päevakul

-selle aasta esimesel - kõndisime R.ga koos 5-nda raja läbi. Mõnus oli - päike, tuul, kaunis mets ja kaunid majad Ihastes.
Osalejaid oli sadu ja kaardi kättesaamiseks tuli seista "kilomeetripikkuses"(Pr. sõnad) järjekorras, nii et me R.ga jõudsime autos oodates juba muretsema hakata, et Pr. ilma meieta metsa läks.
Orienteeruma oli tulnud koeraomanikke koos koertega; emasid lastega (kukil ja käeotsas ja süles); emasid lapsega (kõhus); ja muidugi igasugu sportlikke ja vähem sportlikke kujusid.

Kuid ajavõtmissüsteem oli seekord eriti mõttetu - keegi ei kontrollinud, kas ma läbisin rada või seisin niisama 20 minutit põõsa taga, sest SI-signaal oli ainult stardis ja viimases punktis. Vahepeal komposteerisime kaardi servale, aga kaarti ju keegi lõpus ei uurinud, kaart jäi meile lihtsalt kätte. Nägime ka kahte ratturit rada läbimas - ju ka nii oli lubatud!
Ise ma ei ole enam mingi võistleja, aga - "vanasti" peeti ju mingit edukuse edetabelit päevakute lõikes, kas siis praegu seda ei ole? Tundub, et igaüks läbib rada, kuidas ise heaks arvab - kas jalgsi või rattaga või üldse mitte, keda see huvitab? Peaasi et maksab kaardi ja SI pulga eest.
VÄGA IMELIK!
Aga loodetavasti on järgmine päevak normaalsem!

Superkülmad tuulised pühadeilmad

võimaldasid neil päevil vähemalt korralikult välja puhata. Samas reede õhtul enne pimedat tegime Tr.ga õues veidi puutööd - Tr. lõhkus ahjupuid ja mina vedasin riita juba varem lõhutud pliidipuid. (Pa. sai oma vajalikud lauajupid valmis saetud ja sõitis reede pealelõunal Jõhvi neid oma vennale ära viima, nii et rohkem tööinimesi meil kodus ei olnudki).
Laupäeval lõõskas tuul endiselt ja ma ei jõudnudki õue. Tegin kooki ja pashat ja parandasin Mar.`i teksaseid ja lugesin ajakirju-ajalehti ja magasin päeval. Ühesõnaga logelesin.
Pasha retsepti saime Tartust kaasavõetud Naistelehest - kogemata olid meil kõik vajalikud komponendid olemas, s.h. rosinad, üks banaan ja üks sidrun. Tuli välja imehea! Ma ei olegi varem teinud toorpashat. Toore munavalge lisamine tekitas meis teatud kõhklusi-kahtlusi, aga - otsustasime Tallegi mune ikkagi usaldada!
Täna oli tuul veidi vaiksem, kuid see-eest sadas iga natukese aja järel mingit rahemoodi lund. Tegime Tr.ga kepikõndi I-R maja juurde ja riisusime seal oksi maja ümber. Maa on jälle külmunud ja mutimullahunnikud jäid seetõttu laiali ajamata.
Ärasõit venis veidi, sest Kidi püüdmine võttis oma paarkümmend minutit. Tr. arvas, et Kidit saab puuriga meelitada :)))

Kastmisvoolikud on kahtlased....

sest täna hommikul, kui Pa. enne mind üles tõusis, kuulis ta pööningul krõmpsutamist ja tormas kohe üles ning -- parandatud voolikud olid jälle auklikeks näritud!
Tundub, et seal plastmassi sees on midagi söödavat, miks muidu rott seda niivõrd himustab?
Kuigi me hoidume majja mürgi panemisest, olime seekord sunnitud seda teed minema. Lõksu panime ikka ka, eks siis rott valib, mis talle meeldib....

...Tõenäoliselt mitte kumbki variant, sest õhtuks ei olnud augud torudes suurenenud, mürk oli puutumata ja lõks endiselt lahti. Rott kadunud.
Aga Pa. ütles, et ta praegu veel torusid parandama ei hakka, saab paar päeva paagist väljalastud veega hakkama!
Meid kiusav rott on ikka vaja kätte saada, ei tohi teda enam häirida, las tegutseb!

Märtsikuuga lõppes minu kvartalipilet ja olen jälle jalamees. Täna olin aga hoopis rattamees - viisin ratta keskpäeval hooldusesse ja õhtul peale tööd sain juba kätte.
Aga kiivrit mul ei ole. Vaja kähku osta, sest juba ähvardas üks auto mulle ette pöörata, hoovist väljasõidul. Õnneks ta ikka pidurdas ja sain eest läbi sõita. Tavaliselt nad arvavad, et rattasõitja on jalakäija ja küll ta seisma jääb, kui autot näeb.

Sünnipäevanädalavahetus...

algas kurjakuulutavalt: reede õhtul panin vee pumpama, et E.le vanni teha (see on siin tema harvadel külaskäikudel igaõhtune traditsioon olnud), kui järsku algas esikus mingi pladin. Oo õudust, esiku laest jooksis ladinal vett kapi peale!
Pump kähku kinni ja Pa. läks pööningule vaatama, milles asi. Selgus, et rotid olid närinud läbi - lausa ribadeks - kaks voolikujuppi, mis olid aiavoolikust tehtud pikendused - nii paarikümnesentimeetri pikkused.
Need on seal juba poolteist aastat olnud, nüüd siis leidus niiiii näljaseid rotte!
Peeter pani hommikul uued jupid asemele, aga ... nii see ikka jääda ei saa järelikult. Võibolla aitaks nende määrimine mingi ainega, et rotte eemale hoida?

Laupäeval saabusid siia veel Pr., R. ja Mar.. Oligi kamp koos! (Mik. ja E. tulid reede õhtul, Dag. kahjuks jälle tööl nädalavahetusel)
Kidi muidugi ka!
Nii et pidu!
Päike säras endiselt ja tegi olemise rõõmsaks. Sai õues mõnusasti grillida.

Veidi riisuti oksi ja lõhuti puid ja tehti lõket ja vuntsiti autosid ja korjati sinililli ja ....

Metsast sinililletuurilt tulles leidis E. minu väikese helkur-kutsa üles! Väike inimene ikka näeb rohkem, mis maas sünnib! Niimoodi sain ühe ja sama asja kaks korda kingituseks - Pa. kinkis selle mulle jõuludeks ja E. nüüd sünnipäevaks :))

Täna tegin oma kevadisi töid ka - pikeerisin tomatitaimed ümber liiva seest mullapottidesse, istutasin sinise lille ümber (mille nime me endiselt ei tea - vt. pilt Pa. Nagis) ja pärast noorte lahkumist toimetasin maasikapeenras - surusin noored taimed mulla sisse tagasi ja katsin kattelooriga, sest lubati veel külma.
Selline mõnus kevadine nädalavahetus siis, mis algas küll väikse šokiga.