Mingid ussikesed

Mõnus kliima ...

oli meil täna tööruumides, mitte õues :))
Kliendid tulid ja nõretasid higist, 33 kraadi ei ole ju naljaasi!
Oh oleks homme jahedam - Tallinna bussis ei tahaks küll sellise kuumaga loksuda.
Täna praegu sain hakkama nii uue pildikaardi tellimisega (ei teagi, miks eile ei õnnestunud, mingit tõrget süsteemis ei olevat eilegi olnud) kui ka uute piltide laadimisega Nagisse. (aaabbb).

Nädalavahetus maal

... oli sääserikas, äikseline ja ennelõunati ka päikseline.
Viisime I-R maja juurde ahjupuid ja lasksime seal sooja tubadesse, avades uksi ja aknaid. Õues oli lausa kuum õhk, tubades meeldivalt jahe.
Külvasin teise satsi herneid.
Panime kasvuhoonele kile ja istutasime sinna osa tomatitaimi juba ära.
Õunapuud õitsevad hullusti.
Maas on lausa õielumi.
Pildiaparaadi unustasin maale, seega pilti praegu ei saa!

Üritasin nüüd äsja teha endale uut pildikaarti SEB koduleheküljel - see kehtivat nüüd tehes kolm aastat - aga ei õnnestunud. Üha sain vastuseks - pildi laadimine kahjuks ei õnnestunud.
Homme uurin, milles asi. Tasuta saab seda teha veel paar päeva, siis minevat asi tasuliseks.

Paar pilti ka ...

Liivarand on kummaline - kaetud kõrkjapuruga. Kas ta on igal kevadel selline?

See võiks saada traditsiooniks -

minu kevadine Virveküla-külastus, Tr. sünnipäeva paiku. Ma ei ole vist paarkümmend aastat seal kevadel käinud - sellest ajast, kui Valgamaale kolisime. Ikka ainult suvel puhkuse ajal või siis sügisel, taadi sünnipäeval.
Seekord olin esimest korda seal koos digifotokaga, nii et klõpsutasin ohtrasti pilte. Algajana muidugi akulaadijat maale kaasa ei võtnud ja nii juhtuski, et fotoka aku sai poole matkaraja peal tühjaks. Ega siis midagi, järgmisel korral teen pilte ainult tagasiteest!
Teise päeva jaoks tellisin sinna Mik`i koos tema fotokaga ja pildid sain mälupulgale.
Kavatsen nad lähemal ajal nagisse üles riputada.
Seal oli nagu ikka super-super-super mõnus! Päike säras ja hing puhkas!

Aga praegu maadlen programmeerimisülesandega viimasest Horisondist.
Kes teab nõu anda, kuidas programmeerida tähestikulist järjestamist? Kas nii, et a-tähele omistada väärtus "1", b-le "2" jne, või on selleks mingi käsk olemas OpenOffice.org Basic-us?

80-75-80

Vot sellisel kolmikjuubelil käisin eelmisel laupäeval! Vahva pidu oli, selline mõnus kallite sugulaste koosistumine. Kes tahtis, sai tantsu ka lüüa. Ja laulda. Hea idee kolm juubelit üheskoos pidada - enamus külalisi oleks niikuinii kattunud.

Tänu teisele sünnipäevale - nimelt Diivaniparadiisis, ja sealsele mööbli allahindlusele - saime Tartu korterisse lahtikäiva diivani ja kaks tugitooli. Nüüd on ka Mar`i tuba päris viisakas :))

Pildistasin 7. mail

Pilt 1 : Esimesed rabarberivarred sel kevadel, läksid kisselli sisse.
Pilt 2 : Trompetnartsissid - kasvavad ise niimoodi metsikult juba 20 aastat.
Pilt 3 : Need tulikaõied said kõik ära korjatud, nii igaks juhuks, sest mul ei ole tegelikult aimugi, kuidas nad paljunevad.

Tõeliselt üllatav teenindamine ...

täna Tartus Canon Overalli esinduses. Jõudsin sinna ukse taha kolmveerand kuueks ja lõgistasin ust - kinni. Siis märkasin uksel silti, et lahti kella 17-ni. Just vaagisin, et millal siis üldse sinna minna saan. Ja uurisin läbi klaasi, kas fotoaparaate vitriinides näha on (mul oli vaja uut akut). Aga siis - tuli üks noormees, kes oli mu askeldamist ilmselt märganud, keeras ukse lukust lahti - ning oli rõõmsasti valmis minuga tegelema!
Niimoodi saingi Re kingitud kasutatud digikale uue aku ja ka USB-juhtme.
Niiii meeldiv oli! Isegi paduvihmas koju jooksmine tundus seejärel mõnus!
Kas peaks eeskuju võtma? :))
Meil ei ole seni olnud kombeks hilinenud kliente peale "kella kukkumist" uksest sisse lasta. :((

Otsustasin kuulutada sõja

sel aastal - tulikatele. Sain aru ka, miks nad niivõrd võimutsema on pääsenud - nimelt sel ajal, kui teised niidutaimed alles mõtlevad, kas hakata üldse kasvama (külm ju), on tulikad juba oma pikad õievarred kõrgele püsti ajanud ja osad kõige kiiremad juba äragi õitsenud.
Noppisin täna kõik õievarred, mida maja ümbruses nägin, oranzi ämbrisse, ja sain kolm ämbritäit.

Seni oleme oma maadel sõdinud - ohakatega, rakvere raibetega, soome oblikatega (nende väljajuurimine oli veel eriti vaevaline töö) ja takjatega.
Nüüd siis jäid silma tulikad.

Näis

kas järgmisele päevakule jõuan! Sel neljapäeval olin nii lootusrikas, võtsin jooksuriided tööle kaasa - et sealt siis otse sõidan, Vapramäele. Hommikul paistis päike ja tundus, et nii see jääbki. Aga - pealelõunal läks hoopis pilve ja sadas vihmagi. Ja ilma kompassita ei julgenud metsa minna. Kui päike on väljas, siis saab vabalt selle järgi orienteeruda, aga ilma päikseta on jama.
Peab ikka kompassi maalt Tartusse viima, ei saa alati päikse peale loota!

Kui seda järgmist neljapäeva üldse tulebki... vahepeale jääb ju 9. mai....
Kuigi - mis siis ikka hullemat saab juhtuda.

Keegi teine Anu siin blogiderägastikus viitas A.Viirlaidi raamatule "Ristideta hauad".
Seda marodööritsemist telekast vaadates tuli mulle täpselt samuti kõigepealt meelde Arved Viirlaidi poolt kirjeldatu - nii Tallinnas kui Tartus.
Lugesin tema raamatuid umbes kümme aastat tagasi, kõiki, mida tookord Valga raamatukogust saada oli.
Töötasin tol ajal ARK-i kontoris. Seal oli hea kõrge lett, mille varjus sai ka tööajal lugeda, kui inimesi vähem käis.
Üks koht "Ristideta haudades" oli eriti hingeminev - kui Lembit vanglas korraks ema nähes talle heleda häälega teatab, et tal ei olegi käsi enam valus. Mar. oli tol ajal just umbes niisama vana kui Lembit seal raamatus ja see reaktsioon oli kuidagi nii temalik, et ma lihtsalt ei saanud, nutt tuli iseenesest peale.
Lugesin ja nutsin ... ja tänasin saatust, mis sel hetkel kliendid minust eemal hoidis. ...

Valga raamatukogus on loodetavasti praegugi üks Arved Viirlaidi poolt kirjutatud raamat, millel on kaks originaalautogrammi - üks tõenäoliselt raamatu väljaandmise ajast Kanadas, ja teine antud meie pool Sangastes. Tema abikaasa on Sangaste-mailt pärit ja minu vanemate tuttav, nii nad meile külla sattusidki. Samal ajal lugesin parajasti üht raamatukogust võetud raamatut ja näitasin talle, et seal on autogramm ka sees. Ja ta lisas sinna kõrvale veel ühe, uuema!
Kui selle teose raamatukogusse tagasi viisin, siis ei öelnud midagi. Ei tea, kas keegi töötajatest ongi seda üldse märganud?

Viimase aja tegemisi

27. aprill - pärast tööd oli kavas maale sõita, kuid telekas jooksis kogu aeg tekst - püsige kodus ja ärge alluge provokatsioonidele. Helistasin I-le Tallinnasse, et kas juba sõda lahti ja meie, tartlased, et teagi.
Selgus, et nii hull ikka asi ei olnud - ainult helikopter tiirutas pidevalt Tallinna kesklinna kohal.
Seega saingi oma lõriseva auto maale viia.
28. aprill - Pa. ja Rain keevitasid Hyundai sumbuti kokku (see oli pooleks läinud) ja kinnitasid alla tagasi. (Eelmisel nädalal jäi mul päevakul seetõttu käimata, et - häbi oli sõita nii röökiva autoga.)
29. aprill - panime jorjenijuurikad maamulda. I-R tulid maale. Kütsime nende maja soojaks, kuid nad ööbisid seekord meil ja esmaspäeva õhtul juba lahkusid.
30. aprill - Pa. tõi mind Tartusse ja toimetas siin esiku juures, kuni ma tööl olin. Kaevas maa seest kive ja täitis esiku põrandat. Õhtul maale tagasi.
1. mai - istutasime vaarikaid juurde. Ja suure sinise lille teise kohta (männi alt). Puhastasin punasõstrapõõsaste aluseid ja väetasin neid kõdusõnnikuga.
Tegin Helgi platsi korda Sangaste surnuaial.