Puhkuse 10. päev

.... ja esimene, mil pea enam ei valuta. St ma vist olen nüüd puhkusega harjunud? Tänahommikune magus uni kella poole üheteistkümneni oli aga lausa ime! Tavaliselt ei suuda ma rohkem kui kella 9-ni magada, ükskõik mis kell magama lähen.
Nädalavahetus oli meil rahvarohke ning lisaks lakkamatule söömisele jõudsid naised jaanilaupäeva õhtul ka sauna, seejuures meestel ei olnud eriti aega süüagi, sest - vibulaskmise võistlus oli tähtsam :))
Mõnus soe ja vaikne õhtu oli, lausa ideaalne õuepeoks.
Vihm hiilis tasakesi ja piserdas meid märkamatult, veidi tihedam sadu algas peale keskööd, kui Triinuga telki magama pugesime.
Pühapäeval hakkasid autod ükshaaval lahkuma ja viimasega viidi ära ka Kidi - et ta siin väga ära ei metsistuks. Ikkagi linnakass ju! Nüüd on ta paar nädalat linnakorteris ja siis uuesti maale.

Olen pettunud....

sest kindlasti ei tahtnud ma oma juukseid tumedamaks värvida oma senisest toonist, pigem heledamaks. Aga ju siis ei osanud ma end õigesti väljendada. Jutt oli pruunist värvist, aga nüüd olen praktiliselt musta värvi peaga.
Olen harjunud, et juuksur näitab enne värvimist erinevaid toone ja siis koos otsustame sobiva. Seekord - olin uues kohas - nii ei olnud. Ei oskagi öelda, kas juuksur kasutas ära oma poolelioleva tuubi või ...
Ohhh, homme ma võibolla juba meeldin endale, sest ma ei ole üldiselt väga valiv! :))

Kirsika remont ja esimesed maasikad

Reedel tuli Peeter Tartusse Priidu lõpetamisele - värskele magistrandile lilli tooma - aga tagasi maale läksime bussiga, sest Kirsika radiaator hakkas jooksma. (Hyundai olin eelmisel nädalavahetusel maale jätnud.) Laupäeval siis sõitsime hommikul Tartusse tagasi ja päev kulus radiaatori vahetamisele. Ostsime lammutusest, sest sealt sai 2-3 korda odavama kui poest. Vahetamisega sai Peeter ise hakkama.
See oli siis esimene tõsisem remont Kirsikal. Näis, mis järgmisena laguneb :) Ei saagi ju olla, et 11 aastat vana auto lõpuni ideaalne on, kuigi omanik teda idealiseerib.
Laupäeva hommikul korjasime oma peenralt esimesed maasikad. Päris vara sel aastal!
Ja heingi oli tehtud meie maja ümbert aasadelt. Luhad on veel tegemata, aga eks jõuab veel!

Mul on nüüd puhkus kolm nädalat, ei tea kas selle auks hakkas vihma sadama? Vihma oli juba väga vaja, sest arvan et kuu aega või rohkemgi on päike lõõsanud. Ja kuumad ilmad mulle üldse ei sobi, sest ma ei talu päikest. Umbes 6-7 aastat tagasi sain ilmselt oma kiirgusnormi täis (olin varem kirglik päevitaja) ja tekkis allergia päikese suhtes. Vahetevahel ikka üritan väheke päikest võtta, kuid õhtul siis sügelen üleni.
Nii et pigem väldin päevitamist ja päike ei ole enam mu sõber.
Pruun saab olla ka vastavate kreemidega määrides..
Palju rahulikum on elada, sest eelmises elus - päevitajaelus - oli suveti põhieesmärk pruuniks päevitada ja ikka veel ja veel päevitada. Seda "rasket tööd" teha, nagu Pille ükskord väljendus.

Mingid männikahjurid

Meil on keset õue üksainumas mänd istutatud, ja sedagi tahavad miskid ussid nahka panna! Neid usse oli iga oksa küljes. Alguses raputasime neid lihtsalt maha, aga väike E. avastas, et nad ronisid nagu armee mööda männitüve ülespoole tagasi!
Siis raputasime ämbrikese sisse (surema) ja nii kaks päeva järjest. Kolmandal päeval Pa. mürgitas neid Cobra-ga. Nii kõrgele kui maast ulatas.
See kõik oli nädal tagasi.

See männike jääb nüüd vahest ellu, aga kuuseheki metsapoolses otsas olev männike pidi Pa. sõnul okastest lage olema.
Mis see siis nüüd on?!
Männid on minu lemmikpuud.

Internet oli meie jaoks ära 4 nädalat,

alates esimesest suurest äikesest, mis siin Valgamaal ööl vastu 15.maid möllas. Alguses arvasime, et ju on masti löönud, et viga ei ole meie majas. Seejärel, kui osad naabritest said interneti tagasi, aga meil ikka ei olnud, helistasime ja kurtsime Kernelile oma muret. Lubati tulla järgmisel nädalal. Kui siis nädala lõpuks ei olnud kippu ega kõppu, helistasime uuesti. Neil pidi ikka väga palju tööd olema oma mastidega tänu igapäevatele äikestele ja soovitati tuua antenn Tartusse kontrolli. Möödunud nädala esmaspäeva hommikul viisingi ja eile, reedel, sai Pr. selle sealt kätte. Antenn oli korras olnud, samuti pisike jublakas, läbi mille antenn voolu saab.Adapterit ei taibanud ma kontrolli saata, aga sealt anti kaasa nende oma, et saaksime kindlad olla, et kui kodus internetti kontrollime, on kõik aparaadid terved.
Aga meie lauaarvuti ei leidnud ikka netijuhet üles. Täna tund tagasi tulid Pr-R, proovisime Pr. läpakaga, ja - saimegi jälle internetti!
Kokkuvõtteks - ikkagi oli süüdi meie oma arvuti, millel ilmselt tuleb välja vahetada võrgukaart. Ja kõik muu sebimine oleks võinud olla olemata, kui oleks taibanud kohe üritada internetti minna teise arvutiga.
Nüüd siis teame.

Täiuslikuks õnnetundeks piisab teinekord vähesestki ...

Esmaspäeva õhtul olin üliõnnelik ja elevil - sain valmis kodutöö-programmid ja saatsin lahendused Ahtole ära. Veel paar tundi enne õnnelikku lõppu olin kindel, et ei saa seekord teise ülesandega üldse hakkama. Aga siis tuli ideesähvatus ja oligi tehtud!
Programmeerimine on mõnus - eriti siis, kui oled tükk aega punnitanud ja lõpuks kõik klapib.
Esmaspäev oligi ülesannete lahendamiseks veel eelviimane võimalik vaba õhtu (homne õhtu oleks siis päris viimane olnud), sest eile ja täna olin Tallinnas koolitusel ja reedel sõidan sinna jälle - infopäevale. 10. juuni on aga kodutööde esitamise tähtaeg.
Päris viimasele õhtule aga ei tahtnud seda lahendamist jätta, sest - võibolla ei oleks siis näiteks netiühendust jne. Närvipingega ei tule vist väga häid mõtteid ka - või tuleb just?!

Tallinnas oli mõnus soe... Eile õhtul pärast esimest koolituspäeva jäi mul poolteist tundi Tr-ga kohtumiseni ja kasutasin seda vanalinnas lonkimiseks. Väga-väga ilus oli seal! Raekoja platsil meeldis selline vahva kõnekõmin - igas servas on välikohvikud ja siis see inimeste jutuvadin kostub ja põrkub igast küljest tagasi platsi keskele. Kusagil oli suur roheline puust tünn, milles õitsesid arvata võib et kuumaasikad. Päris palju oli veel katkiseid aknaklaase, aga ... need paistsid juba nagu meelega jäetud olevat - atraktsioonideks turistidele.

Ooo ja mul on nüüd ju Võluvesi ... nimega Küllus. Ostsin loodustoodete poest Vabaduse platsi trollipeatuse juures. Kusjuures hind oli sellel kolmandiku võrra odavam kui veepudelil, mida silmasin vanalinnas kusagil x baaris letil (olin veits janune selle palavaga).
Küllus ... loodan, et headest asjadest!

Sest ka muredest võib olla ju küllus ...
Tegelikult on meil igaühel muresid, ainult et nad on väga erinevad. Tahaksin osata oma muresid eemalt vaadata, siis nad paljudel juhtudel kindlasti kaotaksid oma tujulangetava tähenduse.

Kuidas ma seda postitust alustasin - täielikust õnnetundest ..... ja jõudsin lõpuks peaaegu depressiooni ....