23.dets. "Valgamaalasest" tsitaat

Marite Uibo artiklist "Vabakutseline avastaja kulgeb olemise olematuses":

Katrin on õppinud end jälgima, kuidas temas elu toimub ja kuidas teda mõjutab. Ta märkab neid hetki, mil tema ees on justkui valik - kas olla õnnelik või õnnetu. Kui midagi ei toimunud nagu kokku lepitud või kui lendu on lastud haigettegevad mõtted, ei tohi sellesse takerduda.
Toimunut tuleb võtta kui sündmust, mida muuta ei saa.
"Vastasel juhul pean kibedaid vilju ise sööma. Olen siis oma mõtete ohver. Milleks? Miks peaksime pikalt mõtlema praakmõtteid? Pigem teha elu lihtsamaks ja soojemaks. Nii tekivad uued võimalused. Ühtlasi on see armastus iseenda vastu," kõneleb Katrin.
Üks heateo võimalus endale on kujutada mõtteid lendavate objektide, näiteks pilvedena. Nende kulgemist ei saa takistada, nad mööduvad, hajuvad niikuinii.

Õnnelikult läbi...

need viimased kolm tööpäeva sel aastal! :)) Mis olid kõige raskemad sel aastal. :((
Töötasime kontoris Eg.`ga kahekesi (kolmas - juhataja - on puhkusel), aga klientide arv ületas igal päeval 100 piiri (tavaliselt võetakse järjekorraautomaadi numbreid 60-70 päevas).
Võib siis arvata, kui läbi me olime.
Paljud inimesed otsustasid veel viimastel päevadel oma EVP-dega midagi ette võtta, eks selles oli ka asi. Ja otsustamist ei tehtud neile kergeks, sest EVP kurss kõikus nagu tallesaba üles-alla. Vahemikus 15 senti siia-sinna.

Jõulud sellel aastal ...

olid meie pere jaoks rahvarohked - mis oli supertore!
Memme-taadi tulid juba reedel Tartusse ning ootasid ära minu tööpäeva lõpu. Olin planeeritud neile autojuhiks teel Sangastesse, sest taadi ei taha pimedas sõita. Ei taha minagi ja eks see üks paras julgustükk oli, sest automaatkäigukastiga taadi autoga olin varem sõitnud ainult ühel päeval möödunud suvel Virveküla vahel, kui Virvet bussi peale viisin.
Nüüd siis enne maja eest lahkumist pani taadi käigukangi õigesse asendisse ja .... läks lahti! Igatahes kohale jõudsime - seejuures vahepeal pidas politsei meid kinni ja pidin puhuma, esimest korda elus.
Laupäeval saabusid Mik., Dag. ja E. koos Mar.`i ja Kidiga. (Kiisu jääb nüüd nädalaks maale.)
Pühapäeval tulid veel juurde Tr., Pir., Kristina ja Karina (kaksikud esimest korda).
Nii suurt pere - 12 inimest - ei mäletagi meil Sangastes ööbimas.
Pa. märkas suurt naiste ülekaalu - tavaliselt on meie majas vastupidi.
Dag. oli ettevõtja kuuse hankimisel, sest Pa.`l ei olnud aega - ta elektrifitseeris ja koristas sauna. Saun sai hästi mõnus. Nii kahju, et Pir. pere ja Tr. tõbised olid ning saunamõnudest seekord ilma jäid.
Siis veel kapsad ja seapraad ja jõuluhani ja pohlamoos ja verivorstid jne. - nagu alati jõululaual. Ja punane lina. Kingitused - suurtele igaühele midagi, põhirõhk seekord väikestele tüdrukutele.

Esmaspäeval sõitis Mik.i pere edasi Pärnu poole Dag. vanematele külla, aga meid külastas Kadri Keenist oma tütre Gajane ning vennatütre Kärdiga. Lastel oli jälle lõbu laialt.
Õhtul käisid korraks läbi I.&R. - mõnusalt rõõmsate nägudega.
Ja täna siis - jõulu teisel pühal - lahkusid viimasedki külalised, juba kella 12 ajal, et valges linna jõuda. Tr. tervis oli küll päris halb, aga usun, et nad ikka ilusasti kohale jõudsid. Plaan oli neil koos Pir. autoga sõita ja nii teineteisele toeks olla. Täna oli kehv ilm sõiduks - pilves ja midagi sadas kogu aeg. Hämaraks läks vist juba kella 14 ajal.

Tulin õhtul bussiga Tartusse ja tõin meile väikese kunstkuusekese elektriküünaldega, et ka siin pühademeeleolu säilitada.
Tee pealt bussijaamast tulles jäi silma aga üks väike päris kuuseke, mis lebas Kalevi ja Lille tänava nurgapealse maja ees kõnniteel, nii et ... oleks saanud lihtsa vaevaga endale siia ka päris kuusekese, kui oleks väga tahtnud.
Aga mul ei ole siin kuusejalga ega ehteid - ja ka kunstkuuseke on väga ilus oma tuledesäras.

Ilus päikseline pühapäev

Täna oli siin Sangastes väga-väga ilus päikseline ja sinise taevaga --- sügiselõpu ilm. Tegeliku talve alguseni on veel paar päeva, nii et kõik on ju normis! Lund ei peagi sügisel sadama, see ikka talve värk.
Pa. tuli praegu sulgpalli trennist ja läks minu autole presenti peale sikutama, et hommikul oleks parem startida. Lähen homme hommikul siit Tartusse otse tööle, sest võin veidi hiljem minna - ja üle kõige ei meeldi mulle pimedas sõita. Hommikul on ju kell 8 juba valge.
Pimedas sõites on mul selline tunne, et sõidan vastu seina, ise vaikselt lootes, et seda seina seal ikka ei ole. Aga päris täpselt ma seda ei tea ja seepärast on sees selline kõhedus ja ebakindlus. Päris tihti on sel sügisel õhtuti lisaks pimedusele ka udu olnud.

Pangakaart

.... jäi jälle - juba teist korda! - tööjaki taskusse. Mis tähendab suurt jama, sest ta jääb sinna juba teist korda just siis, kui mul järgmisel hommikul suurt sularaha vaja on.
Homme on mul hoopiski vaba päev ning see algab hommikul hambaarsti juurde minekuga. Ja seal tahetakse ju minu käest raha! (Eelmisel korral oli hommikul vaja juuksurisse minna).
Seega pean homme varakult ikkagi kõigepealt tööle ruttama, et 9-ks kesklinna tagasi hambaarstile jõuda.
Täna ei saanud seega koju tulles toidupoest läbi minna ning tegin suppi külmkapis leiduvast. Päris hea tuli! Ja jäi homsekski.
Mina ise tuleksin vist nädal aega - või vähemalt paar päeva - toime kodusoleva söögikraamiga, kuid Mar. on ilmselt valivam ja hakkaks virisema.

Ehmatus

Ohhh, just praegu ehmatasin nii kohutavalt - loen üksi kodus just süvenenult ühte blogi - ja kass ilmub äkitselt minu kõrvale, õigemini kõditab mu kõrva. Ei ole veel teisega ära harjunud - alles eileõhtust peale olen kassiomanik. P&R põrutasid Kanaaridele ja tõid oma Kidi mulle hoiule.
Täna juba teine shokk - esimene oli hommikul, kui tööle sõites jäin peaaegu auto alla koos oma rattaga. Hea, et autol olid pidurid korras ja tee ei olnud libe.
Praegugi tõusevad juuksed püsti, kui sellele mõtlen.

Parem mõtlen hoopis meeldivamale - nägin sel laupäeval jälle oma lemmikut - MERD!
Käisime Jõhvis H. sünnipäeval ning Toila lähedal tema suvilas. Merd katsuda küll ei saanud, sest olime kõrgel pankrannikul, kuid mõnus oli ikka - isegi päike tuli välja, kui seal sõitsime.

Toila rand on hoopis isemoodi - seal ei ole liiva, vaid lapikud siledad kivid. Inimesed on neist ehitanud päevitamiskohad nii, et mere pool on väike müüriosa tuule kaitseks.
(25 - aastataguste mäletamiste järgi Jõhvi üliõpilasmalevapäevilt)
Otsisime tookord aukudega kive - kaelapaela otsas kandmiseks, ja mõned on mul kusagil veel alleski.
Ja Toila-Oru park oli tol ajal väga kaunis.

Seekord oli meil kiire ning need kohad jäid üle vaatamata, kuid .... kindlasti on see tulevikus plaanis!

Blondiinid ja Aafrika

Kaks blondiini arutavad, et kui kaugel võiks olla Aafrika.
"Eriti kaugel ei saa olla, sest üks neeger käib meil rattaga tööle"

(reedel kuuldud anekdoot)