Aga homme on viimane tööpäev

...ses 13-aastases tsüklis. Alustasin sellel töökohal augustis 1995. Koondamisteate sain kuu aega tagasi .... seoses kontori sulgemisega.
Tuleval esmaspäeval saan end töötuna arvele võtta.
Selline noore inimese tunne tuleb, kui ees on jälle palju valikuid - mida edasi teha?

See oli super, et sain veel lisapuhkuse välja võtta (seda lahkumisel ei kompenseerita) ja peangi nüüd lõpus vaid kaks päeva tööl olema.
Täna üks klient küsis, kas homme on siis matus.... veidi hiljem teine, et kas homme on siis pidu :))
Jah, mis siis homme on ??? :))

Tegelesin puhkuse ajal põhiliselt korilusega - alustuseks kodused astelpajumarjad, edasi vanemate suvekodus põhjarannikul mustikad, pohlad ja seened.
Marjadega ei ole loodus sel aastal koonerdanud.
Nagu ka vihmaga.

Täna olin juba teist päeva tööl,

kuid nädal tagasi olin veel seal....

Triinu pildistatud põdralapsed

2 tk ---- ausõna!

Tegelen

vanade diapositiivide ümberpildistamisega ja riputan siia ka paar pilti - kaks 1974.a. suvest - mägimatkast Kaukasuses - ja kolmas vist 1986. või 1987.a.suvest Virvekülas - hästi rõõmus pilt.

Selle lille

sain sünnipäevakingituseks.
Täna, rohkem kui kuu hiljem, vaatasin, milles asi - et ta endiselt sama kaunina mu vaasis õitseb - ja avastasin, et varrele on juurekesed külge kasvanud. Nii et nüüd võib lille mulda torgata!?

Kevadine õieilu

Esimene orienteerumine sel aastal

..sai eelmisel neljapäeval siis tehtud! Algas lugu hoopis autoorienteerumisega, sest sõitsime Roiult vale teeharu pidi edasi ja pärast, kui aru saime, ei soovinud muidugi tagasi keerata, ikka edasi :). Minu vaene väike sai esimest korda tunda kruusateid ja oli pärast üleni tolmutont. Aga kõik oli nii nagu pidigi olema, sest oma seiklusrikkal teel kohtasime kahte hirmunud tüdrukut, kel oli käes orienteerumiskaart - nad olid kaardist väljas ja eksinud. Võtsime nad auto peale ja viisime starti. Sellest punktist, kus me nad autole võtsime, oli kaardini küll ainult umbes 1 km mööda metsateed, kuid seda me hetkel ei teadnud ja sõitsime umbes 12 km ringi, aga see-eest kindla peale.
Peab ikka mingisuguse teede atlase autosse muretsema, eriti kui ei viitsi stardipaiga kaarti eelnevalt arvutist välja printida...
Jõudsime veel metsa ka ja isegi välja enne finishi sulgemist!

Laupäeval oligi suurem põhjus teha autole suurpuhastus - talvepraht välja! Õnneks sel neljapäeval ei ole plaanis päevakule minna ja auto saab oma puhtuses veel veidi aega mõnuleda...
Peale autopuhastuse said õhtul puhtaks ka maasikataimed vanadest lehtedest.
Pühapäev oli istutamise päev - maha said E antud kastanid ja jorjenid.
Kaskedel on hiirekõrvad.
On suviselt soojad ilmad. Ja paar viimast ööd on ka juba soojad.

ise kasvavad

Lemmiklilled

Täitsa minu nägu

E. joonistas selle pildi paar aastat tagasi.

kevad Eesti moodi

Pildistatud 26.märtsi õhtul Tartus, aknast.

Sinililled juba tulevad!

Metsas oli ka lahtisemaid sinililleõisi, kuid teravustamine neil piltidel ei õnnestunud. See oli peaaegu ainuke pilt, kus lilled on teravamad kui taust.

Päike on juba soe

... aga mina koon talveks sooje kindaid. Eks siis järgmiseks aastaks!
Kui kudumise tuhin peale tuleb, siis peab kohe tegutsema, muidu läheb mööda ja ... lähebki!
Käisin täna päeval ujumas, päikesest sillerdavas basseinis; ujusin nii kaua, kuni päike teiselpool teed oleva elumaja varju vajus, ja --- sai vist liiga palju. Pärast saunatades läks olemine kehvaks ja õnn, et seal ära ei minestanud. Pean vist tõega kuuma sauna edaspidi vältima, vähemalt peale väsitavat ujumist.

Nädalavahetusel käisid Miki ja E. Valgamaal. Mehed tegelesid küttepuudega, mina põhiliselt tubaste toimetustega ja E. nuias kogu aeg endaga kabet mängima. Kellelgi meist selleks aega ei olnud ja panime ta arvuti taha mängima. On olemas vahva koht - www.vint.ee, kus saab mängida kabet ja malet ja veel paari mängu, aga seejuures mitte arvutiga, vaid teise inimesega. Loodetavasti keegi seal kaberuumis ei saanud aru, et ta mängib 6-aastasega. Või siis sai ka :)) Sest E. kirjutas seal vahepeal kommentaare. Koolis ta veel ei käi, nii et võib arvata tema kirjastiili :)) Ja ta tutvustas seal end kõigile. Miki hoiatas, kui seda märkas, et internetis ei tohi oma ees- ja perekonnanime niimoodi levitada...
Ja ega ei tea, kes seal vastugi mängivad, sest E. sai esimese mänguga kohe viigi, enamuse muidugi kaotas, kuid paar mängu võitis ka!

Naistepäevalilled sain: 1) töö juures, 2) abikaasalt, 3) abikaasa tütre poja isalt (viimane olli väega illus valge roos). Abikaasa tütar ja tütre poja isa külastasid meid laupäeva õhtul, teel Tartust Tallinnasse ;)

Igavlejatele veel --- sudokut saab mängida nt. lehel www.karu.ee, seal oli jutt ka turniiridest, aga ma eriti ei süvenenud - tööl nii palju vaba aega hetkel ei olnud :))

Kruusiaugul

Unine aeg

Töö juures haigutan kogu aeg ja pühin vesiseid silmi - nii uni on! Aga öösiti ei maga hästi, keerutan voodis ja pool ööd olen üleval ......
Eile oli meil koolitus ning koolitaja mainis vahepeal, et tal on meist nii kahju - oleme väsinud nägudega. Ilmselt pole ma siis ainuke selline :)).
Ja täna juuksuris oli tõsine vaev mitte magama jääda. Nii mõnus oli seal ja rahustav muusika ja ilusad inimesed ja .... kõik oli hästi, ainult ärkvelolemine oli hirmus raske.
Selle peale - et end üles äratada - läksin hoopis Aurasse ujuma. Üle pika aja.
Varemalt läksin alati just peale kella 20 -t, sest siis olid spinningu ja vesiaeroobika trennid läbi ning lahedam ujuda. Kuid nüüd, kui peale kella kaheksat õhtul pilet odavam on, pole sel enam mõtet.
Täna läksin kuue paiku ja kell kaheksa just väljusin. Ja nägin seda suurt hulka inimesi, kes kella kukkumist ootasid - odavama pileti pärast.

Inimese kahesugune loomus

"Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla.
Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.
Kui ma aga teen, mida ma ei ei taha, siis ma möönan, et käsk on hea.
Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head.
Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda; sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen.
Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
Nii ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.
Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes...."

Möödunud laupäeval maakodus sahtlites sorides ja E-le viltpliiatseid otsides jäi näppu väike raamatuke - Uus Testament / Laulud, lõin selle lahti (lk.280) ja lugesin --- ülaltsiteeritud teksti. Et see haakus mind viimasel ajal painavate mõtetega, siis panin siia kirja. See on Pauluse kirjast roomlastele.

Lumikellukene

meil juba õitsemas! Sama oli siin 1990.a. veebruaris.

Tolle aasta kalendri 12. jaanuari lahtris on märge - tädi Lalla saatis mulle sellesama kalendri. See oli ilus piltidega kalender - Australian Diary 1990 (saadetud Lallale Austraaliast Helgilt) - ning inspireeris mind kirjutama - iga päeva kohta on midagi kirjas, ja temperatuurid - hommikul, päeval ja õhtul. Olin siis kodune oma kolmanda pojaga ning jõudsin ilma ja elu rahulikult jälgida. Ka siis oli väga soe aasta algus ning nii see jäigi. Edaspidi kõige külmemad olid 17. veebruari hommik (-8 kraadi) ja 14. märtsi hommik (-10 kraadi).

Ja 12. veebruari lahtris on kirjas - Päeval sadas lörtsi, mis kohe sulas. Maja taga õitsevad lumikellukesed!

Aastat 2010 kavatsen blogida koos selle kalendri märkmetega - s.o. täna ja 20 aastat tagasi.

Täna aga maeti Lallakene Laatre kalmistule.

Seekord sinitihased ka!

See video on filmitud pühapäeval, 3. veebruaril, taustaks telekahääled. Vaatasime parasjagu Trikimeest, kui märkasin sinitihaseid söögimaja juures. Kähku fotokas tööle, tausta ei olnud enam aega sättida.
Tegime samal hommikul uue kõrgema topsi, et linnud teri üle ääre maha ei puistaks. Seepärast on nad kohati terade haaramisel vilumatud. Olukord on neile harjumatu.

Esmaspäeva ennelõunal suri haiglas kuu enne oma 96. sünnipäeva tädi Lalla. Tiiu oli seal ja hoidis tal kätt. Lõpuks tema palved täitusid ja ta jõudis rahumaale ---- viimased paar kuud olid tema jaoks üksnes piin, valude tõttu jalgades.

"Ma saan aru,

kui palju tähendab minevik, kuid lõppkokkuvõttes minevik on minevikus, ja sel ei tohi lubada rikkuda meie olevikku ja tulevikku."
/Ksenia Repson, Postimees, 01-02-08/

Üteldakse

- mis maksab sõprus, mis armastus, kui ta ei ole truu.
... Niipea kui kakski kokku heidavad, et ühiselt midagi toimetada, on esimeseks eelduseks, et nad teatud määralgi teineteist usaldavad - et nad oma lubadustele ja kohustele truud on, muidu pole vähimgi koostöö, kooselu võimalik.
/A.-H. Tammsaare/
(tänasest Postimehest)

Täna oli siis selline ilus päev

Viitan seekord viisakalt ka muusikale, mis video taga mängib - plaadil on see pala kirjeldatud järgmiselt: Blanket - Urban Species Imogen Heap. Tööandja kinkis meile sel aastal jõuludeks hästi mõnusa plaadikogu, kuulan neid plaate alati, kui maal käin. Algul, kui linde filmima hakkasin, jäi muusika kogemata sinna taha, lihtsalt plaat mängis sel ajal, aga nüüd juba valin paremaid palu.

Nagu sellelt muusikavideolt näha, oli meil täna ilus "talve"ilm. Samas - reede õhtul söitsin maale paksus lumetuisus (õigemini Tartus alanud vihm läks talvepealinnale Otepääle lähenedes üle lumesajuks), kuid reede öösel ladistas siin meie juures - paarkümmend kilomeetrit Otepääst edasi - jälle vihma.

See-eest laupäev ja pühapäev olid mõnusad päikselised. Tegime sel nädalavahetusel puid - Pa lõhkus ja mõlemad vedasime riitadesse. Pimedani nii eile kui täna. Ja täna õhtul paksus lumesajus. Praegu on igatahes meil maa valge lume all.

Sel nädalavahetusel sain ka õue-Miisu pildile. Ta on ikka veel arglik ja silitada ei lase, kuigi elab meil juba alates septembrist (ise tuli). Väga umbusklik, usaldab ainult meie kutsat.

Loodetavasti ei ole veel tiine. Plaanime teda veel veidi kodustada ning siis kinni püüda ja loomaarstile näidata. Ega me tegelikult ei teagi, kas ta on emane või isane. Kui on emane, siis peaks ära steriliseerima, sest kassikasvatust me küll ei soovi edendada.

täna filmitud

Fotoaparaadis ma juba oskan filmiklippi lühendada - kas eest või tagant juppi maha võtta, enne arvutisse salvestamist, aga kas juba salvetatud muuvit ka arvutis töödelda saab, seda ma ei tea. Kas keegi teab ja oskab ehk õpetadagi? On see lihtne?

Eelmine klipp sai blogisse üles väikse veaga - vajutasin publish nupule liiga vara, tundus, et kõik sai valmis, aga ometi nii see ei olnud. Näis, kuidas see praegune õnnestub.

Niikaua, kui videot laetakse, kirjutan veidi viimaseid uudiseid. Oma "sisemise ilu" uuringul käisin ära, kõik on õnneks OK. Punaste põskede saladus on endiselt lahendamata. Ise arvan, et see on kuigipalju pärilik.

Reedeses sulkatrennis kaalusin - sel aastal olen 2,5 kg alla võtnud. Tore! Eesmärk on veel 4 kg alla võtta, siis jään vist päriselt rahule. Olen kahel viimasel pühapäeval ka tantsulises aeroobikas käinud, see on tõeliselt mõnus!

kolmekuningapäeva eel filmitud

pääsukeste söögimaja

Uue aasta alguse pilte

Kidi teeb kangelastegusid. Kahju, et toakass oma ohvritest söönuks ei saa! Õue-Miisule see hiir või pigem rott aga väga maitses.

Miks sa piinad ennast,

küsis Pir, kui kuulis meie vana-aasta ärasaatmisest - koos äsjaavastatud tütrega. Aga ... uudishimu oli suur nii siin - kui ilmselt ka sealpool, sest see oli noorel neiul väga vapper tegu üksi nii pikka sõitu läbi kogu Eesti teha, keset talve ja ettearvamatust teeolude suhtes.
Pr-R jõudsid ka maale 31. õhtuks - nii et olime viiekesi shampust joomas.
Uue aasta hommik algas mul pisarais - järjekordne enesehaletsushoog - ja seega see aasta enam halvemaks minna ei saa! Kõik saab minna ainult paremaks :)

Pr sai endale uue läpaka ja vana andis mulle - nüüd on mul esimest korda PERSONAALarvuti. Saan praegu oma toas vaid wifi-parooliga internetis olla, sest juhtme vedamiseni ei ole veel jõudnud. See aga on väga vaevaline, sest võrk kaob pidevalt ja pilte ei õnnestu üldse üles laadida.

Taadi on hakanud oma elulugu kirja panema ja andis lugeda. Samuti oma isa arreteerimise ja parandus-töölaagris olemise loo arhiividokumentide põhjal. Vanaisa kandis oma karistuse ära, aga kui pärast seda teda ikkagi tagasi Eestisse ei lubatud, vaid otsustati saata asumisele Krasnojarski kraisse, siis ta murdus ja suri vangla haiglas.
Kõike seda ja neid dokumente lugedes hakkas mul häbi - minu mured on ju nii tillukesed selle kõrval!