esmaspäev, jaanuar 07, 2008

Miks sa piinad ennast,

küsis Pir, kui kuulis meie vana-aasta ärasaatmisest - koos äsjaavastatud tütrega. Aga ... uudishimu oli suur nii siin - kui ilmselt ka sealpool, sest see oli noorel neiul väga vapper tegu üksi nii pikka sõitu läbi kogu Eesti teha, keset talve ja ettearvamatust teeolude suhtes.
Pr-R jõudsid ka maale 31. õhtuks - nii et olime viiekesi shampust joomas.
Uue aasta hommik algas mul pisarais - järjekordne enesehaletsushoog - ja seega see aasta enam halvemaks minna ei saa! Kõik saab minna ainult paremaks :)

Pr sai endale uue läpaka ja vana andis mulle - nüüd on mul esimest korda PERSONAALarvuti. Saan praegu oma toas vaid wifi-parooliga internetis olla, sest juhtme vedamiseni ei ole veel jõudnud. See aga on väga vaevaline, sest võrk kaob pidevalt ja pilte ei õnnestu üldse üles laadida.

Taadi on hakanud oma elulugu kirja panema ja andis lugeda. Samuti oma isa arreteerimise ja parandus-töölaagris olemise loo arhiividokumentide põhjal. Vanaisa kandis oma karistuse ära, aga kui pärast seda teda ikkagi tagasi Eestisse ei lubatud, vaid otsustati saata asumisele Krasnojarski kraisse, siis ta murdus ja suri vangla haiglas.
Kõike seda ja neid dokumente lugedes hakkas mul häbi - minu mured on ju nii tillukesed selle kõrval!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kalli-kalli - mis ma muud ikka oskan öelda Su jutu peale.. Peaks tulema külla Sulle - siis saaks koos suusatama minna! :)

Anonüümne ütles ...

ma peaks kah tulema teid kallistama ja koos suusatama.
Tõesti elul pole viga midagi, ma ka vahel mõtlen, et tahaks seda ja teist olen kurb, et ei saa aga siis mõtlen nende peale kellel on minust palju keerulisemad ja raskemad probleemid ja siis tunnen kergendustet niigi hästi on läinud...
ja kus juures irooniline on see, et see kellele ma kaasa tunnen mõtleb sama moodi.. tema on üksi 4 pojaga kellest 2 on puudega ja ta ise on väga haige (veeni haavadnid)ja ta peab püsti seistes töötama. Ta ise ütles mulle et mis sa minu pärast muretsed, minust on veelgi kehvemas olukorras inimesi...siis ma mõtlen küll, et on ikka mõnele antud jaksu....
Niiet kõik kes virisevad oma elu üle mõelgu nendele kes abi vajavad...mis iganes
jõudu ja jaksu sulle.
Ja päikest kõigile...
Dagmar