Eeskoda lammutatud

Pühapäeval alustasime ja täna lõpetasime - Tartus sissekäigu eeskoja lammutamise(ga). Eile otsustasime, et lammutame ka nn tulemüürid ja seoses sellega oli vaja kähku konteinerit kergkruusaploki tükkide äraveoks. Ja õnnestuski imekiiresti saada - hommikul alles internetist otsisin, kellele helistada, üks firma soovitas teist, ja saingi kohe täna lõunaks. Auto tuli täpselt kell 13, nagu kokku lepitud. Ja õhtuks oli meil plats puhas - põhilised töömehed olid Pa.r, Pr. ja Mar., pärast lõunasööki ka R. ja mina. Üheksa sotti maksin autojuhile.

Tänane päev algas väga - väga vara.
Eda hakkas kella viie ajal nutma ja selgus, et teda oli herilane (mingi suuremat sorti, Pa. sai ta toas ära tappa) nõelanud parema käe õlga ja parema käe sõrmede juurde ka kusagile. Helistasin 112 -le, et kas vaja kiirabi kutsuda, sest ta muutus laiguliseks ja sügas end juustest ja igalt poolt. Sealt soovitati määrida pistekohti viinaga ja anda allergiarohtu - mul oli kodus Claritini. Ja hommikul arstile näitama minna. Ja jälgida last, et ta ikka normaalselt hingaks - raskematel juhtudel võib hingetoru tursuda.
Eda oli väga tubli, nuttis ainult nii palju kui hädavajalik, s.o. tal oli tõesti tulivalus, kui ma viinakompressi tegin - sain ainult korraks lapi peale panna, rohkem ta ei lubanud. Perearst ütles pärast, et oleks võinud ka valuvaigistit anda, aga ... saime ilma hakkama.
Ta nõudis raamatu lugemist - lugesin siis kaks tundi Londistet; poole kaheksa ajal, kui putru läksin keetma, jäi ta lõpuks jälle magama ja magas veel kolm tundi.