Rattamatk

Tahtsin pealkirjaks kirjutada "minu esimene rattamatk", kuid siis tuli meelde, et päris esimene oli ikkagi Saaremaal, kus me Kar`i, Avo ja Velloga (umbes 28a. tagasi) sõitsime mööda saart ringi. Ööseks tulime ikka Kuressaarde (tookord Kingisseppa) tagasi ja hommikul läksime uuele tiirule. Päevade arvu ma ei mäleta, aga neid oli vähemalt kaks.
Aga siis eilsest matkast. Eellugu oli selline: esialgu lubas Pa ka kaasa tulla (et mul siin Tartu kontoris on kõik alles võõrad ja meie harukontorist ei tulnud peale minu kedagi, siis kutsusin teda endale toeks - pikk maa ka ju - 30 km). Seejärel aga tuli talle teade, et Valgas on samal päeval kabeturniir, ja tahtis hoopis sinna minna. Rääkis siis ära Pr. ja R., et mulle on tuge vaja. Ja lõpuks - päev enne üritust - avastas ka Pa., et ikkagi tahab matkale tulla (ta olevat kartma hakanud, et seal turniiril niikuinii kõikidele kaotab, sest seal on koos Eesti paremad kabetajad). Ja nii siis oligi minul kõige suurem toetustiim (ma arvan, aga ega ma ju tegelikult ei tea täpselt, kes meie seltskonnast olid pangatöötajad ja kes mitte). Kui esmaspäeval tööle tagasi lähen, siis võtan Tartu kontori nimekirja ette ja hakkan nägusid ja nimesid kokku viima - meie kõikide pildid on intranetis olemas. Niimoodi siis käib tutvumine oma töötajatega!
Ilmast. See oli vaatamata kurjakuulutavatele ennustustele nädala ilusaim - päike, soe tuul, 22 kraadi. Tõeline matkailm. Rattad ja ise mahtusime kuidagimoodi kollasesse bussi ära ja sõit algas Tartust Põlva poole kell 10.15. Sõitsime Põlvast läbi ja Ilumetsa raudteejaama. Seal sättisime endid ratastele ja sõit võis alata. Kellaaeg ei tulegi praegu meelde, kuigi Pa`lt küsisin (mul on seega silmamälu, sest seda 10.15 ma nägin ise Pa. moblalt). Esimene peatus oli Põrguhaual - meteoriidikraatri juures (75-80 m läbimõõt, sügavus 12 m, vanus 6000 a.). Teine - Rebasmäe allika juures. Tegemist on suure allikaga - vee väljavoolavuse hulk 30 liitrit minutis. Kolmas peatus - Valg(e)järv. Seal oli ka esimene pirukasöömine ning paar meest eesotsas Re.`ga käisid ujumas. Väike armas järveke, väga selge veega. Neljas peatus - Mustjärv. Üksik luik vee peal. Märksa suurem järv ja vesi pruunikas. Viies peatus - Meenikunno rabaäärne vaatlustorn. See küll kõikus kahtlaselt, kui üleval palju rahvast oli, nii et kaua seal ei julgenud vaadelda. Jalutasime mööda laudteed ka veidi rabasse ja tagasi. Edasi läks sõit Leevi poole, kus käisime kaupluses. Siis seiklesime veidi mingit allikat ja paljandit otsides, aga ma isiklikult arvan, et neid näeb ainult jõe pealt kanuust, mitte ülevalt jõekaldalt, kus meie oma ratastega olime. Igatahes seal üleval midagi huvitavat näha ei olnud ja võtsime suuna suurema kruusatee poole tagasi, mida mööda jõudsime väga vahvasse kohta - Süvahavvale. Ja õigel ajal - sillal oli just seesama Toomas, kelle kanuuga me Riinaga eelmisel suvel sama Võhandu jõe peal sõitmas käisime ja nägime ka nüüd tema nelja kanuud ning kahte kummipaati silla alt läbi sõitmas. Nad lõpetasidki kohe pärast silda selles kohas, kuhu meie oma kanuu välja tõmbasime (meie kanuu läks ümber just sealsamas Süvahavval - vett oli tookord jões vähem ning kivid rohkem väljas. See uppumise tunne on mul siiani meeles - kui satud vette ootamatult ja ei saa korraga enam hingata, kui tahaksid)
Aga seekord oli igav - ükski kanuu ümber ei läinud. Õnneks kanuusistujaile, sest vesi jões veel küll soe ei saa olla.
Samas üleval puhkeplatsil tegime teise söögipausi ning sealt sai kõrgelt kaldalt trepist alla minna paljandeid vaatama.
Edasi sõitsime paari põgusa kogunemispeatusega lõpuni - Saarjärve äärde sauna. Sinna jõudsime kella 18.15-ks. Enne naised ja siis mehed käisid saunas ja järves, meie R.ga ei käinud (vahetasin vaid kuivad riided). Kõndisime R.ga ja pärast Pa.ga järvekaldal ja vaatlesime kobraste tööd. Leidsime vahvaid kobraste puhtaksnäritud kasepalke, mida saaks näiteks meie korteris sisekujunduses kasutada, aga sealt võõralt maalt ei tohi ju midagi kaasa võtta! (samasuguseid võib ilmselt leida ka Urult jõe äärest, sest ka seal tegutsevad koprad, peaks minema vaatama)
Grillisime ja tegime ise muusikat (Tan. kidraga ja Re. lõõtsaga, lisaks meie kõik lauluhäälega). Kell 21 tuli buss järele ja rattad ning ratturid tuli jälle bussi pakkida ning paari vahepeatusega - üks neist pissipeatus keset lagedat põldu - jõudsime pimedas Tartusse.
Pa. sõitis veel edasi Sangastesse, sest tal oli mure kasvuhoone pärast - eelmisel ööl olevat seal öökülm olnud, auto klaasid olid hommikul jääs. Mina käisin dushi all ja magama.
Lõppkokkuvõttes oli matk parajalt pikk - 35 km - ja parajalt sportlik, sest päris väsitav oli kruusateel (asfalti oli tõepoolest vaid umbes 1 km Leevil) ning tihti ka liiva sees sõita. Vihma ei ole kaua olnud ning liiv seega lahtine. Lõpuks olid reielihased veidi valusad, aga muid vaevusi ei olnud - olen ju paaril viimasel nädalal peaaegu iga päev veidike rattaga sõitnud - tööle ja koju.
Viimane pingutus oli veel õhtul Tartus Riiamäest üles - varem arvasin, et ma sealt ülessõidul igaljuhul lõpuni vastu ei pea - aga näe, pidasin! Nüüd julgen sealt ka teinekord üles sõita!

Tundub, et täna ongi uue ilma algus - praegu kell 13.15 Tartus ainult 13 kraadi sooja! Ja on pilves.