Täna hommikul jäin ajahätta tööle jala minemiseks, aga et ilm oli nii ilus, siis bussile ka ei tahtnud minna ja otsustasingi proovida rattaga tööleminekut. Esimese hooga unustasin muidugi rattaluku maha ja tulin sellele veel koju järele, õnneks mitte väga kaugelt. Mõnus on sõita! Esimene päev on veidi ebakindel tunne, aga edaspidi läheb kindlasti veelgi mõnusamaks! Kõige paremat marsruuti ma ka veel ilmselt ei tea - võimalusi on mitmeid, otseteed ei ole. Eks tulevikus katsetan erinevaid tänavaid. Praegu on mul mingi ratta üle raudtee tassimise variant, kusjuures täna segasid rongid nii minemisel kui tulemisel. Ma ei teadnudki, et nad veel sõidavad! :)))
Kui meie kontori juurde tõesti tulevad rattahoidmise konstruktsioonid ( ja täna M. ütles, et pidid tulema nii meie kui ka A. kontori juurde), siis pean seda vähemalt osaliselt enda teeneks - rääkisin selle vajadusest neljale erinevale ülemusele või asjamehele ja kui üks klient tegi hiljuti märkuse, et ratast pole kusagile hoiule panna, siis lasin tal avalduse kirjutada ja saatsin meie kontori direktorile. Ja oh imet - asi vist liigubki!
Oma senises elus olen ühiskonna heaks kaks asja korda saatnud - Lemmiku bussipeatuse ära liigutanud 2 km võrra (inimestele lähemale, vana sõjaväebaasi juurest) ja Puka-Valga hommikuse bussiliini teisele marsruudile suunanud. Selle esimese teo tegemiseks oli vaja avaldusele kümmekond allkirja koguda ja skeem joonistada, aga teise teo tegemiseks piisas ainult minu avaldusest - lubati katsetada, ja nii see buss sõidabki nüüd varahommikul läbi Sangaste ning meie kandi inimesed saavad kella 8-ks Valka tööle minna, kui tahavad.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar