Nädalavahetus

Tänu sellele, et Pa mulle laupäeval Tartusse järele tuli, sain näha ka Tr´t-Pir´t, kes hommikul Tallinnast tulid. Pir üritab peale 4 või 5 aastat Floridat oma juuraõpingutega ühele poole saada ja käib siin kaugõppes.
Peale lõunasööki uhasime Pa´ga Sangastesse, seal sõime uuesti - ikka praetud pelmeene, meie viimase aja lemmikuid - ja põõnutasime õhtuni. Enne Õnne 13-t jõudsime veel poolteist tundi õues mutimullahunnikuid laiali ajada. Märkasin üht huvitavat asja - kahekesi saab poole kiiremini! Saimegi võrkpalliplatsiga ühele poole! See on alt nii ära uuristatud, et peaks tellima teerulli teenust, et muld kinni tampida.
Täna oli kasvuhoone kordategemise päev. See vajus möödunud talvel lössi lume all - metallist kaared paindusid maha. See on see Anttila kasvuhoone, millel kile peaks alati talveks pealt ära võtma. Esimesel aastal võtsime ka, aga teisel aastal jätsime peale, sest ta oli otsipidi maa sisse kaevatud ja ilmselt jäime ülesvõtmisega hiljaks - maa külmus enne ära. Siis tuli jaanuaritorm, aga sellele ta pidas vapralt vastu. Jätsime siis ka kolmandaks aastaks kile peale, kuid nüüd oli märg raske lumi see, mis saatuslikuks sai. Aga kõik kaared ja pulgad sai jälle õigesse asendisse painutada ja taguda, mina tegin väikest õmblustööd, ja õhtuks oli kasvuhoone jälle kombes! Tal on väga tugev kile, mis on päikesele ja ka külmale küll haruldaselt hästi vastu pidanud, ei ole sugugi hapramaks läinud. Rebeneb ainult õmblustest, aga see on ju parandatav!
Päeval saabusid Pr-R-Kidi ka meile appi ja värsket õhku hingama. Täna oli selle kevade ilusaim ilm, taevas ei pilveraasugi ja päikese käes väga soe. Kidi ei käinud kordagi toas magamas ja pidas vastu isegi noorte sinililletuuri metsas.
Sirelipõõsas õitsevad meil ka sinililled ja pääsukesed on tagasi! Nägin kolme vidistamas.
Õhtu lõpetas meeldiv üllatus Tartus - üks kohupiimakoogitükike oli veel alles! Oo, kui hea see oli! Aitäh, lapsed!