kolmapäev, aprill 05, 2006

Algus on ikka raske

Tegin endale koduka, et enda jaoks kirja panna, kui midagi mälestusväärset sünnib, samuti eelneva elu meenutamiseks. Blogindusega tutvusin lähemalt alles alates möödunud aasta oktoobrist, kui tulin Tartusse elama ja sain võimaluse ka peale tööd õhtuti internetis kolada. Samas ma ei ole arvutis peremees - mul ei ole PERSONAALarvuti - ja seegi lõi vajaduse luua oma keskkond, kuhu saan koguda endale vajalikud viited, mis nädalaga muidu arvutist jäljetult kadusid ja pidin neid uuesti sisse hakkama toksima oma lemmikblogide lugemiseks. Samuti ei ole sugugi üllatus, kui vahepeal on arvutis alglaadimine tehtud ja kõik dokumendid on kadunud. Siit aga ei kao midagi, vähemalt nii ma oma naiivsuses arvan.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

(hm, see on nüüd esimene kord, kui mul on kommentaar kusagile kaduma läinud.. pole hullu, teen uuesti.)

tore on lugeda, et esimeseks sissekandeks on väike põhjendus/mõtteavaldus, miks üldse blogi pidama hakatakse.

paljudel algab blogi ilma ühegi sissejuhatuseta, nagu oleks elu vaid järjejutt, mis kogemata blogi kuju võttis.. aga ei ole ju.