aga see oli murelik tunne - tõusin hooga nii kõrgele, et tekkis hirm maandumise pärast. Tavaliselt lendan, õigemini hõljun, umbes meetri kõrgusel. Ikka unes, mitte päriselt. Ja tavaliselt on see hea tunne.
Aga täna jõudis Kullake koju.
Mis siis vahepeal tehtud on?
Jõhvikaid korjatud (seejuures põdrakärbestega hädas olles), mett pressitud (mina 1/15, ülejäänu tegi Pir), merd ja metsa ja vaba elu nauditud (1 nädal), varba katki kõnnitud (hei, lõigake oma varbaküüned lühikeseks, enne kui 10 km kepikõnnile lähete!) ja nüüd siis juba rohkem kui nädal jälle tööl käidud.
Teadmine, et selle aasta puhkus on kõik välja võetud, ei ole just meeldiv.
Pühapäeval müttasime maal - naised sügisesi aiatöid tehes ja mehed kaevu puhastades. Kaev päris puhtaks ei saanud, sest Pr oli poolhaige ja nüüd ongi veel haigem.
Pr, tervenemist Sulle!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar