Pa. otsis plekitükke kokku (Tartu esiku katuse jaoks) ja oli juba autot ärasõiduks käivitamas, kui tuli päike välja. Avaldasin arvamust, et võiks kiiruga mesilased ära vaadata - ei tea ju, millal jälle päikest näeme, ja nii siis oligi - Pa. pani valge kitli selga ja kadus mesilaste juurde. Mina aga korjasin astelpajumarju ja palusin ... ilusat ilma. Ja see aitas! Päike paistis õhtuni. Vurritasime mee kohe ära ja saime veel 16 pooleliitrist purki (suvel oli umbes sama saak). Vähevõitu kokkuvõttes, aga taadil oli sel aastal rekordsaak, nii et Pr. ja Mik. on tema käest juba palju mett saanud. Õhtul alustasime söötmisega.
Pa. ei saanud üldse pista, kuigi tavaliselt on mesilased nii hilja juba tigedad, kui neilt mett võtta.
Lõppkokkuvõttes jäi seega Tartuskäik seekord ära ja Pr. käis tellitud matusekimbul järel Tähe tänaval.
Õhtul hilja tulid memme-taadi, Mik., Dag. ja Eda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar