Käisin eile ja üleeile üle hulga aja jälle kodulinnas - koolitusel ja atesteerimisvestlusel. Plaanisin eelmist nädalavahetust täita õppimisega, aga unustasin suure tööpinge tõttu reedel kõik väljatrükitud materjalid kontorisse, nii et ... sain puhkepäevadel hoopis rahulikult puhata!
Sõitsin Tallinna esmaspäeval kohe peale tööd, sest muidu ei olekski oma armsaid vanemaid näinud (neil oli plaaanis teisipäeval Virvesse minna).
Teisipäeva õhtul toimus kino ühiskülastus koos Pir. ja Tr.ga - Borat. Pir. oli esimest korda Coca-Cola Plazas ja oli päris üllatunud - tegelikult ju ka on see ilus kino!
Filmist - arvan, et eestlasi see küll väga ei shokeeri, sest meid on juba harjutatud selliste "süüdimatutega" - ma pean silmas nimelt Esto-TV-d.
Vahepeal oli ikka naljakas ka, aga - teist korda kohe küll ei vaataks enam!
Õhtul otsisin taadi pildikastidest hilise ööni pilte Austraalia Helgist - temast tahetakse Ülikooli lehte artikkel kirjutada, sest ta annetas (pärandas) suure summa raha ühele kateedrile.
Ja öösel ei saanud eriti magada vastu aknaid peksva vihma tõttu.
Nii et hommikul kell 8 atesteerimisvestlusel ma eriti mõtte-erk ei olnud ja see kulgeski üle kivide-kändude. Muidugi ma ei olnud ju ka kõiki materjale läbi jõudnud korrata. Õnneks siiski lasti läbi - ju vaadati, et nii kaugelt tulnud jms... :))
Aga tegelikult - meie töö eripära ongi see, et kunagi ei tea kõike ja kõige kohta päris täpselt, sest - iga päev tuleb igast vallast uuendusi ja muudatusi. Olin ära vaid 2 päeva, kuid näiteks täna hommikul oli postkastis 34 lugemata meili. Info hulk, mida pead iga päev seedima, on tohutu ja pole siis ime, kui kõik kohe meelde ei jää.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar