Silmalõikus

...oli täna päeval.
Umbes selle aasta algusest alates oli mul vasaku silma alumise lau ääre peal mingi punn, mis enam ära ei läinud ja Pir.`lt kuulsin, et see ei lähegi ära, hoopis peab lõikusele minema (tal oli ka selline).
Enne operatsiooni küsiti, ega mul südamega midagi halvasti ei ole, ütlesin, et ei - kuigi ma ju ei tea seda. Igatahes kui silma alla tuimestav süst tehti, tuli küll korraks tunne, et annan otsad. Mingi õhupuuduse tunne ja veel midagi kirjeldamatult vastikut, kuidas see süst mõjus. Aga õnneks jäin ikka ellu. Arstid olid väga hoolivad, küsisid kogu aeg, kuidas ma end tunnen.
(Samas ... ega nad ei saanudki teada, et mul vahepeal väga halb oli ... mingi hetk ma ei suutnud neile vastata, aga kui juba suutsin, siis ütlesin, et tunnen end normaalselt. Ilmselt ongi normaalne, et vahepeal on halb olla, kui mingit tundmatut ainet sulle sisse süstitakse!
Samuti näiteks hambaarsti juures ma kunagi ei ütle, kui mul valus on, sest kardan, et äkki nad jätavad siis midagi olulist tegemata. Pigem kannatan veidi, küll pärast üle läheb!)

Nüüd on silmaalune paistes ja pidi veel homseks siniseks ka minema. Siis istun tööl ja teenindan inimesi, nagu oleks peksa saanud - näiteks abikaasalt :))
Abikaasat ma täna isegi nägin, sest nad ehitasid koos Pr.ga meil siin Tartus esiku seinu. Pa.`l ju ka koolivaheaeg -- mõnus elu ikka õpetajatel! Saab vahepeal oma töid ka teha - näiteks küttepuid on vaja metsas teha. Muidugi väga vihmaste ja jahedate ilmadega on metsas üsna troostitu olla - ja ilmateate järgi sel nädalal vist paremaid ilmasid ei tule. Ikka lubatakse vihma ja lörtsi ja isegi lausa lund.
Mis teha - november Eestimaal!