Virveküla ja kokkutulek

Esmaspäeva õhtust laupäeva hommikuni eelmisel nädalal olin Virvekülas! Ilmad olid suvised - mitte küll väga soojad - 20-22 kraadi - , kuid piisavad mõnusaks suvitamiseks. Ja merevesi oli ka soe - UJUSIN kolmapäeval ja reedel (vesi 22 ja 23 kraadi, nõrk meretuuleke liivarannas). Neljapäeval olime Pir. ja kaksikutega liivarannas, kuid siis oli tuul liiga vali ja jahe ning ka vesi ei olnud eriti soe, nii et vette ei läinud meist keegi.
Kahel hommikul KORJASIN MUSTIKAID maja lähedalt soost - kokku umbes kolm liitrit. Teisel päeval metsast välja tulles enam ühtegi mustikakohta ei näinud, mis oleks uuesti metsa meelitanud, nii et selle kahe päevaga siis seekord korjamine piirduski.
Pr., R. ja Riinaga käisime teisipäeva õhtul SUURE KIVI JUURES ja sealt edasi vaatetornis ning õpperada mööda tagasi. Mõnus oli! Peaaegu kolmetunnine matk. Saabusime koju kell pool üksteist, kui memme-taadi olid juba endid magama sättimas.
Pr. ja R. tegid kolmapäeval-neljapäeval kahepäevase Põhja Eesti tuuri - tutvusid põhjaranniku vaatamisväärsustega kuni Narvani välja.
Reedel olid memme-taadi linnas ning meie R.ga korjasime vaarikad ning kastsime. Herned maitsesid imehästi - suured ja magusad. Õhtul saun ning vaarikate puhastamine.

Laupäeval kell 12 kogunes meie suguvõsa kokkutulekule Lagedi lähistele Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi õuele. Üks sugulastest elab seal lähedal ja on aidanud muuseumimaja vundamendist alates ehitada.
Joh. Tõrs - muuseumi omanik, haldaja ja giid - on üks tõelisemaid EESTI MEHI, keda ma olen näinud - andekas mitmel alal (kunst, muusika, näitlemine), tark, kaval , humoorikas ja mis kõik veel.... Tema elust ja tegemistest ja juttudest saaks kindlasti väga hea filmi - kui seda juba tehtud ei ole!
Muuseumil on oma tagasihoidlik kodulehekülg ka - personal.inet.fi/koti/ml.valoma/

Suguvõsa kokkutulek aga jäi sel aastal lühikeseks - ilmselt segas ka Tallinna lähedus. Ja kontsert Lauluväljakul, kuhu paljud kella 20-ks ruttasid. Igatahes meie vahva vahmiili lipp langetati juba samal õhtul ning anti edasi järgmise aasta kokkusaamise korraldajale - Tiinale, ja kokku saame siis Otepää lähistel.
Raamatusse oli kirja pandud 114 osalejat - viimasena saabus Tr.. Päris paljudel olid kaasas väikesed lapsed. Nii et suguvõsa edeneb ja noored tutvuvad omavahel!
Seekord otsustati, et koos käiakse igal aastal, niikaua kui on korraldajaid.
Aitäh Kaljole perega, kes seekord peakorraldajad olid!